SEKSIÄRI TALLINNAS: suured lõbumajad pandi kinni, korterbordellid tegutsevad endise hooga

Pikki aastaid Tallinnas lõbumajade vastu võidelnud Põhja prefektuuri juhtivuurija Ardo Ranne ütleb, et praeguseks pole pealinna enam ühtegi klassikalist “maja” alles jäänud. “Sarnast edulugu ei tea ma Eesti lähiriikidest ega kusagilt mujalt maailmast, et oleks õnnestunud niimoodi suurbordellid välja juurida. On veel ainult mõned korterid, kus on kõrgem organiseertuse tase taga.”

Viimastel aastatel on Eestisse saabunud arvukalt prostituute Ukrainast ja Venemaalt, kellest suurem osa on tööle rakendatud just korterbordellides. Mullu avastas politsei seksiäri 45 aadressil, millest enamik asub Tallinnas. Aasta varem oli selliseid juhtumeid kolm korda vähem.

Veel 15 aastat tagasi tegutses Tallinnas üle 40 suure bordelli, kus võis töötada isegi paarsada tütarlast. Prostituutide koguarvu hinnati Eestis 2003–2004 aastal 10–12 000 peale ja räägiti isegi 14 000st. Nüüdseks on alles jäänud 300–700 lõbunaist, kelle keskmine vanus on tõusnud 40 aasta lähedale. “Prostitutsioon on sotsiaalne probleem, millega politsei ei võitle – sellega tegelevad sotsiaalvaldkonna asutused. Seksi ei ole kriminaliseeritud, selle eest raha võtmist ka mitte. Küll on Eestis keelatud seksi vahendamine ja alaealiselt seksi ostmine,” rõhutab Ranne.

Ristiku põigu ja Liivalaia bordellide süüasja, millest Õhtuleht äsja pikemalt kirjutas, ei soovinud politseinik lähemalt kommenteerida, sest kohus pole lõplikku otsust langetanud. Üldiselt aga teevad stripiklubide omanikud tema andmeil kõik selleks, et seal enam seksi ei müüdaks. Tallinnas leidub ainult üksikuid baare, kus tütarlapsed pakuvad privaatruumides klientidele “käsitööd”.

“Seks on kõige odavam kaup. Seksimüük on saatanast ja teeb lõpuks omaniku vaeseks. Põhiline tuluallikas on hoopis konsumatsioon, lady drink’ide müük. Sisseostetava alkoholi hind võib olla sentides ja seda müüakse edasi 30 euroga,” nendib Ranne.

Õhtulehe suurt lugu Tallinna viimaste lõbumajade sulgemisest saab lugeda siit.