Foto: Marilyn Jurman
Blogid
10. november 2019, 12:27

MARILYN JURMANI BLOGI | Pole see mardipäev midagi puhas eesti traditsioon (11)

Eile käisid ka meil ukse taga mardid ja mind hakkas täiega huvitama, et mis see mardipäev täpselt on. Jagan teiega ka oma avastusi, mida te võib-olla ka teadsite, aga võib-olla tuleb mõnele see täitsa uue infona.

Halloween'i ajal oli mu Facebook täis kahetisi postitusi – olid ühed, kes kirusid halloween'i, et küll on nõme välismaa püha ja meil on ju oma mardipäev selleks ja siis oli teine leer, kes kirusid mardipäeva ning leidsid, et halloween on ikkagi lahedam, kuna saab selga panna lahedamad kostüümid. Minu enda arvamus on see, et las igaüks teeb seda, mis ta ise teha tahab, aga esiteks on mardipäeva kostüümidel täitsa oma point ja teiseks ei ole see midagi lihtsalt eesti enda iidne traditsioon.

Mardipäev ehk martinmas on alguse saanud üldse Prantsusmaalt ja nagu paljude pühadega, siis on siin taga kristlik traditsioon. 11. november on püha Martini, kes oli laste ja kerjuste sõber ja kaitsja, päev. Prantsusmaalt jõudis päev Saksamaale ja läbi kogu Euroopa Rootsini välja, olles tähistatud (Wikipeedia järgi) veel lisaks Eestile näiteks Austrias, Belgias, Sloveenias, Slovakkias, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Suur Britannias, Iirimaal, Sitsiilias, Lätis, Maltas, Hollandis, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Saint Martinis, Rootsis, Šveitsis ja isegi mõnes USA linnas, aga seal rohkem siis väljakate poolt, kes seal elavad.

Hanepraad on üks ühine element, mis enamus riikides läbi käib, kui pidulik söök. Pluss siis jagunevad riigid suuresti, kas juuakse rohkelt veini või käivad lapsed kostüümides ringi ja küsivad kommi. Enamasti on mardipäev ikka seotud talve alguse ja viljaõnnega, nagu ka Eestis.

Eestisse tuli mardipäev suure tõenäosusega koos sakslastega keskajal ja segunes eestlaste paganlike traditsioonidega omandades teistsuguse tähenduse (ja meile jäänud ka tähtsaks etno pühaks), kui teistes riikides. Eestlased nimelt uskusid, et kerjused ei ole lihtsalt kerjused, vaid on kerjusteks kehastunud hinged, kes on on tulnud oma vanadesse kodudesse külla. Ühtlasi tähistab mardipäev hingedeaja lõppu, millal hinged saadetakse teispoolusesse tagasi. Neile tehakse sauna ja pakutakse süüa ja siis lastakse neil minna.

Ilmselt on siis ka sealt tulnud see traditsioon, miks marti jooksjad oma jakid tagurpidi pööravad ja käivad ukselt uksele head viljaõnne toomas.

Tegelikult on ju vahva, et kultuurid segunevad ja siis arenevad uued traditsioonid ja on tore ja lõbus – on see siis tagurpidi keeratud kasukas või kassikostüüm, aga sellest tähtsam ehk on teada ja huvi tunda, kust see komme üldse pärit on ja miks seda just nii tähistatakse.

Ilusat mardipäeva!