Foto: PantherMedia/Scanpix
Suhted
2. juuli 2019, 10:48

Lugeja pahandab: kõik homod ja lesbid ei ole traagilise lapsepõlvega (60)

„Eile juhtusin tänu sotsiaalmeediale lugema kellegi arvamuslugu, kus väideti, et iga omasooihara seksuaalsuse taga on isiklik tragöödia. Jumal tänatud, et selline lora tuli väga kallutatud veebilehelt. Küll olid seal näited ärakasutatud lastest, siis vanemate puudulikust tähelepanust lapsele – kuid need polnud ainsad põhjused, mille pealt väideti, et see muudabki inimese omasooiharaks. Ma julgen heteroseksuaalsena vastu vaielda,“ pahandab Kaidi.

„Mu tutvusringkonnas on piisavalt omasooiharaid inimesi, et seda väita. Neil kõigil on väga toredad ja toetavad pered. Enamikul ka õed ja vennad, kes on heteroseksuaalsed. Nende lapsepõlv on palju eeskujulikum neist, keda mäletan oma lapsepõlve mänguväljakutelt. Näib, et nüüd üritatakse igale lesbile või geimehele mingi karm lapsepõlv ja trauma juurde valetada. Nagu ususekt oleks valinud omale ohvrid, kes peavad oma usku muutma. Elage ja uskuge, aga laske elada ka teistmoodi uskujatel!“

„Mulle on alati meeldinud ütlus, et kerge on hukka mõista, aga palju raskem mõista. Ma üritan siis neid mõista – äkki nende maailmapilt on lihtsalt niivõrd piiratud. Võibolla need inimesed ei ole peale televiisori oma elus ühtegi omasooiharat isegi kohanud. Või äkki nad ei teagi, et keegi armastatud inimene nende perekonnast on loodud armastama kedagi samast soost. Las jääda lootus, et kunagi on nad avatud maailmale, mis ulatub nende ninaotsast natuke kaugemale. Äkki nad siis ei tee enam nii kitsarinnalisi üldistusi. Elus on niigi palju valu ja vihkamist – isegi armastus ja suhted on keerulised. Kuni armastus kellelegi liiga ei tee, siis ei tohiks see olla ka teiste arvustada ja hinnata,“ usub noor naine.