Nõgeseviht
Millal teha?: Mais või juunis.
Viht kastetakse enne kasutamist vaheldumisi kuuma ja külma vette. Nõgesevihaga ei vehelda nii vihaselt kui puuvihaga – tuleb õrnalt sopsutada, sest siis on selle mõju tugevam. Nõgeseviht ravib reumat, radikuliiti, liigese- ja lihasvalu ning põletikke.
Sarapuuviht
Millal teha?: Juunis või juulis.
Aitab ravida veenilaiendeid, vähendab trombiohtu ja leevendab suhkruhaiguse avaldumist. Väidetavalt harutab sarapuuvihaga vihtlemine lahti ka konfliktid sisemaailmas ja aitab leida lahendusi keerulistele olukordadele.
Kadakaviht
Millal teha?: Kadakaoksi on kõige targem korjata varakevadel, enne kuumade saabumist.
Vanarahvas uskus, et kadakavihaga vihtlemine ja sellest vallanduv energia aitab inimesel kaetamisest ja teiste halbadest soovidest vabaneda. Sobib allergianähtude ja radikuliidi leevendamiseks, mõjub vereringele harukordselt ergutavalt. Ei kasutata nii tugevalt kui lehtpuuvihta.
Tammeviht
Millal teha?: Juulist augustini, soovitatavalt tihedast metsast.
Tammeviht ravib nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin peaks aitama liigesehaiguste korral. Viha leotusveega loputa juukseid – see annab neile kohevuse ja läike.
Kuuseviht
Millal teha?: Igihalja okaspuu oksi võib vihaks korjata aasta läbi.
Kuuseviht võtab ära väsimuse, aitab närvisüsteemi häirete korral, on puhastava ja põletikuvastase toimega. Vanarahvas usub, et okaspuuviht ergutab mõttelendu ja võtab ära needuse. Enne kasutamist tuleb vihta 20 minutit keeta.
Kaseviht
Millal teha?: Üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva.
Väidetavalt noorendab nahka, vaigistab valu ja parandab haavu, sest on mikroobivastase toimega. Lehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, seepärast peaks kasevihaga vihtlemine tugevdama immuunsüsteemi. Kasevihal usutakse olevat imeline vägi raskest haigusest toibuvate inimeste turgutamisel.
Kommentaarid