"Olime katamaraan Nordeaga olnud 24 ööpäeva järjest Vaiksel ookeanil. Öösel minu vahikorra ajal jõudsime Markiisi saarestikus Fatu Hiva saarele," paljastab Matvere tema jaoks kõige ilusama merevaate.
"Saart polnud näha, oli pilkaselt pime. Seisin üksinda vahis, teised magasid. Pidin nad üles äratama, kui oleme saare varju jõudnud, et leida ankrukoht. 24 ööpäeva oli olnud ainult ookean: ülal sinine, ees sinine ja all sinine. Korraga tundsin niiske mulla ja taimede lagunemise lõhna, tüüpilist džungli hõngu! Kui hommikul ärkasin ja pea välja pistsin – see oli müstiline vaatepilt. Saar koosnes tohutu kõrgetest kaljudest, mida vesi ja tuul olid uuristanud, kohati kattis kaljusid paks taimestik. See oli nii hingematvalt ilus, et see emotsionaalne plahvatus võttis lihtsalt tummaks."