„AGA MULLE EESTI MEES MEELDIB“: millised sõnumid kõlasid isadepäeva konverentsil? (2)

Tiit Land: meeste ja naiste hariduslik lõhe vajab ületamist

Tallinna ülikooli rektor Tiit Land ütles, et ehkki meil on kesk- ja kõrgharidusega inimesi OECD keskmisest rohkem, on ka kõrgharitud meeste ja naiste hariduslik lõhe üks suurimaid.

Landi sõnul on eestlased hariduse usku rahvas, kes soovivad tarku otsuseid, mida viivad ellu haritud inimesed. „See, et keskmisel eesti mehel on vähemalt keskharidus, on hea küll, aga võiksime püüelda enama poole,“ lausus Land.

„OECD andmetel on Eestis keskharidusega inimesi vähemalt 90 protsenti, kõrgharituid on 37 protsenti 25-65 aastastest inimestest. Edasine on aga nukram: tervelt 45 protsenti naistest on kõrgharidusega, eesti meeste hulgas on kõrgharitute osakaal aga peaaegu kaks korda madalam – 28 protsenti,“ selgitas Tiit Land.

„Veel soovin Eesti meestele, et nad elaks kauem. Uuringud näitavad, et kõrgem haridustase ka pikendab eluiga. Pingutagem rohkem, et mehed läheksid peale keskkooli omandama ka kõrgharidust.“

Mart Kadastik: eksabikaasa on normaalne, eksisa või eksema ei ole

Kirjanik Mart Kadastik ütles, et Eesti ühiskond peab harjuma kärgpere mudeliga. Mehed tulevad ja lähevad, naised tulevad ja lähevad. Eksabikaasasse tuleb suhtuda normaalselt, kuid normaalselt ei tohi suhtuda eksisasse ja eksemasse. Paraku tuleb mõistikult suhtuda ka sellesse, et inimesed vajavad üksteisest puhkust.

„Vanas Indias kestis kooselu 7 aastat, Prantsusmaal valgustusajal 15 aastat, siis inimesed surid lihtsalt ära,” märkis Kadastik. „Kaasajal tahame mõelda, et oleme surematud. Nüüd peame valmis olema, et abielu kestab 100 või 70 või 50 aastat. Seepärast tuleb revideerida surmani koosolemise mudelit, mis on ka minu koosolemise mudel. Me peame justkui moraali muutma, kuid uut moraali ei mõtle hoobilt välja.”

„Meie elu muutis väga oluliselt mehhaanika, mis tõi piibli trükitud kujul. Siis saime koos ka muud raamatud, eriti innukalt lugesid naised. Siis hakati neid põletama, samuti nagu raamatuid. Naised ja raamatud on väga ohtlik kombinatsioon. Tulid elekter, televiisorid ja lõpuks digirevolutsioon, mis on kestnud 25 aastat. See on muutnud suhte loomise kiiruse täielikult. Mina tegin oma lõputöö Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetusest – siis jõudis kiri kohale kahe nädalaga, mil tunne võis juba jahtuda. Tänapäeval võtab sõnum aega hetke, et jõuda maailma teise otsa. Kõige suurem muutus on suhete loomise kiirus.”

„Oluline revolutsioon on toimunud ka suhtumises abieluvälistesse lastesse,” ütles Mart Kadastik. „Kümme aastat tagasi sündis abieluväliseid või -eelseid lapsi 20% kõigist lastest, nüüd sünnib neid 45%. Kümne aastaga on toimunud ühiskonna suhtumises totaalne muutus, mida ei toimunud 300 aastaga. Meie ühiskond aktsepteerib abieluvälised lapsi. Taanis on abielueelsete või -väliste laste arv sama mis Eestis, kuid taanlased on Euroopa ühed õnnelikumad, samas eestlased ühed õnnetumad. Põhjused ei saa olla peresuhetes, vaid milleski muus.”

Vandeadvokaat: laste pärast võideldakse vahendeid valimata

Oma töös palju lahutusprotsessidega kokku puutunud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles, et ehkki põhiseadus ja ÜRO inimõiguste konventsioon näevad isa ja ema laste kasvatamisel võrdsena, ei ole võrdõiguslikkus paraku sellesse valda jõudnud.

Rohtmetsa sõnul ütleb põhiseaduse paragrahv 27, et abikaasad on võrdõiguslikud ja vanematel on õigus ning kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Ka ÜRO inimõiguste konventsioon ütleb vandeadvokaadi kinnitusel seda, et ema ja isa on nii õigustes kui kohustustes võrdsed. „Ei ole mingisugust üldist teadmist selle kohta, et laps peab kuuluma lahutuse järgselt just ema juurde,“ rääkis vandeadvokaat.

Ka isad teavad ja kaitsevad Rohtmetsa kinnitusel järjest paremini oma õigusi lapsevanemana ning see toob omakorda kaasa kohtuvaidlusi. „Kahjuks on need vaidlused äärmiselt kirjud, sageli koledad,“ lausus vandeadvokaat. „Siis ei valita enam vahendeid, kuidas saavutada ühele või teisele poolele rohkem õigusi. Selles vaidluses lähtuvad vanemad enda võitlusest ja enda huvidest, lapsed on sageli lihtsalt vahendid, keda selles võitluses kasutatakse.“

Rohtmetsa sõnul leiavad emad tihti põhjendusi, miks nad ei saa lubada laste kohtumisi isadega. „Põhjendusena tuuakse näiteks see, et isa ei pane lapsele õigesti salli kaela või ei anna õigel ajal õiget toitu – laps tuli koju ja ütles, et käis isaga burgerit söömas. Või läks isa lapsega maakodus järvele paadiga sõitma, aga paat võib ju katki olla!“

Rohtmets tõi veel ühe näite: peale pikka kohtuvaidlust võitleb isa endale välja õiguse lapsega kohtuda, ent siis sekkub miski muu – mehe uus elukaaslane ei ole sellega nõus. „Niisiis peab isa nüüd ka sellega hakkama saama, kuidas tulla toime kärgperena, jääda mõistuse juurde ja olla see mees, kellest kõik tunnevad rõõmu ning kelle üle rahvas tunneb uhkust.“

„Me võime õpetada isasid olema isad traditsioonilises perekonnas. Aga kahjuks ei ole kedagi, kes suudaks õpetada seda, kuidas olla lahutatud isa. Need oskused tuleb ise kuidagi kätte saada. Aga minu arvates ei ole ühtegi põhjust, mis takistaks meid koolis õpetamast lastele inimeseks olemist!“ lisas Maria Mägi-Rohtmets.

Katri Raik: kõige suurem naiste ja meeste kõrghariduse lõhe on Eestis

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik ütles, et Eesti suurim probleem hariduses ja ühiskonnas ei ole esmalt palgalõhe, vaid naiste ja meeste kõrghariduse lõhe, mis on suurim Euroopas.

„Olen ainus naisrektor Euroopa Liidus, vahel tunnen end „mehena”. Mul endal oli väga hea isa, kes kogu põhikooli aja igal õhtul õppis koos minuga, see on mind väga palju mõjutanud,” rääkis Raik. „Me peame rohkem mõtlema väärtustele ja eeskujule. Eeskuju peab olemas olema iga päev, eriti poiste puhul. 2/3 põhikoolist väljakukkujad on poisid. Kui jurist ja arst olid vanasti meeste erialad, siis tänaseks on nad saanud naiste erialadeks. Miks see nii on? Kust algas see protsess? See tuli koos taasiseseisvumisega. See kõik ei ole siiski nii kole traagiline. Kuidas oleks poistel koolis parem? Selleks tuleb muuta õpetajate suhtumist.”

Tiit Pruuli: lepime kokku, et alla 30ne isaks ei saa

Ettevõtja Tiit Pruuli avaldas debatis „Kas Eesti mees on hea isa?“ arvamust, et Eesti mehed ei peaks isaks saamisega kiirustama.

Pruuli hinnangul saavad Eesti mehed isaks praegugi liiga noorelt. „Minu vanaisa oli 35, kui abiellus. Mina abiellusin 23-aastaselt ja see tundus mu vanaisale 1980. aastate keskpaigas arusaamatu. Nüüd on statistika küll muutunud ja nii varaseid abiellujaid on vähe. Teisalt on ka inimesed muutunud ehk veidi infantiilsemaks ja noored Eesti mehed ei suuda võtta sotsiaalset vastutust. Nad on suurepärased vanaisad, aga isadena vast hindele „hea“ või „neli pluss“.“

„Me võiks siin ära otsustada, et isaks võib saada teatud vanuses, kui enda egoistlikud ja -karjäärihimud on rahuldatud. Ja siis antakse sulle tunnistus, et näiteks 30-aastaselt võib saada isaks. Toon näite iseenda elust – esimene laps sündis siis, kui olin 23, aga olen ka nüüd väikse lapse isa ja see on hoopis teistmoodi,“ lisas Pruuli.

Üksiti leidis Pruuli, et kärgpere on paratamatus, millest enam ei pääse, tahame me seda või ei taha. See on meie saatus, mis muudab aastakümnete jooksul kujunenud tõekspidamisi ja käitumismudeleid.

„Eesti mees on samasugune nagu iga teine maailma mees,” ütles ajakirjanik ja PREP-paarisuhtekoolitaja Hannes Hermaküla. „Ma olen kaheksa aastat elanud Ameerikas. Võib-olla me oleme introvertsemad. Eesti mees on täitsa tore mees. Ma ei tunne, et olen halvem kui Rootsi mees. Kui käisin Ameerikas koolis, räägiti, millised on nõudmised tulevasele kaasale. Meile tehti selgeks, et ei ole olemas printsi valgel hobusel – kui on, siis ta ei taha sind, sest sa ei ole tema jaoks piisavalt täiuslik. Ma olin 21-aastane, kui sain aru, et ma olin kasvnaud ilma isata. Ma sain aru, et mõned kvaliteedid olid minu elust puudu, kuigi ema ja kasuisa olid olnud väga tublid.”

„Kõige olulisem on, et lapse elus on inimesi, kes teda armastavad,” märkis ajakirjanik Dagmar Lamp. „See ei ole nii fataalne, kui lapsed kasvavad eraldi, fataalsem on see, kui nad kasvavad õnnetus kodus. Mina olen kaks korda lahutanud, aga ma otsin ikka täiuslikku meest. Inimene ei tohi suhetes allahindlust teha. Ma ei usu, et me esitame liiga kõrgeid nõudmisi perekonnale. Mul on selline lihtne soov, et kõik inimesed oleksid õnnelikud.”