Sotsiaalministeerium: uimastite tarvitamine Põhja-Tallinnas on reaalsus, mida ei saa ignoreerida (3)

„Arvestades uute HIV nakatumisjuhtude ja üledoosist põhjustatud surmade arvu kasvu, on vajadus kahjude vähendamise keskuste rajamise järele ilmselge,“ seletab Maris Jesse otsust Sitsi 28 süstlavahetuspunkt ikkagi ellu viia. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on võrreldes eelmise aastaga kasvanud üledoosisurmade arv lausa 38% ning uute HIV-ga nakatunud inimeste arv 25%.

„[Süstlavahetuspunkt] ei saa paikneda kusagil mujal kui kohas, kus on probleem. Paraku jääb väike Sitsi asum süstivate Põhja-Tallinna narkomaanide käiguteede keskmesse. Uimastite tarvitamine selles piirkonnas on reaalsus, mida ei saa ignoreerida,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Ta mõistab, et kohalikel elanikel on oma kodukoha turvalisuse pärast mure, kuid arvab, et kahjude vähendamise keskus aitab piirkonnas turvalisust luua.

„Paigaldatakse uued turvakaamerad, keskuse töötajad koristavad maast süstlaid, sõltlased saavad abi, neil aidatakse suunduda ravile ja pöörduda tagasi tavaellu,“ kirjeldab Jesse tulevast elu Sitsi piirkonnas.

Kolmandik Tallinna süstivatest narkomaanidest

Põhja-Tallinna linnaosas elab või viibib TAI andmetel ligi 33% kõigist Tallinna narkootikume süstivatest inimestest ehk hinnanguliselt 1800 süstijat. Neist asub ligikaudu 23% Kopli, Sitsi, Karjamaa ja Pelguranna asumis. Seega ei ole tegemist uue narkomaanide kogunemise koha loomisega, vaid keskus luuakse kohta, kus juba praegu on keskmisest oluliselt rohkem süstijaid.

„Järgmisena on meil plaanis luua sarnased tugipunktid Lasnamäele, Mustamäele, Tondile, Männikule ja mujale piirkondadesse, kus selleks on vajadus,“ räägib Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. „Sellised keskused on oluline lüli ka HIVi, C-hepatiidi ja teiste vere teel levivate nakkushaiguste leviku piiramisel, samuti jagatakse seal üledooside puhul elupäästvat ravimit naloksooni.“

„Eelistaksin, et oleks võimalus avada keskus hoones, mis ei ole elumaja, kuid paraku hetkel piirkonnas alternatiivid puuduvad. Põhja-Tallinna linnaosa vanem on ligi aasta vältel öelnud, et linnal ruume pakkuda ei ole,“ lisab Veimer. „Kui leidub teine sobiv ruum piirkonnas, oleme valmis kaaluma keskuse kolimist.“

Sitsi 28 asuv kahjude vähendamise keskus avatakse etapiviisiliselt, esialgu kolmel päeval nädalas paari tunni kaupa. Keskuse avamisel pöörab TAI piirkonna turvalisusele suurt tähelepanu – paigaldatakse kaamerad ja lisavalgustus, piiratakse keskuse klientide liikumistrajektoorid ning teenuse sissetöötamise etapis kasutatakse ka mehitatud turvateenust.

Eestis on hinnanguliselt 9 000 – 10 000 narkootikume süstivat inimest, nendest ca 6 000 elab Tallinnas. Iga kolme päeva tagant sureb Eestis üks inimene narkootikumide üledoosi tagajärjel, mis on peamiselt seotud uute fentanüüli analoogide „turule“ jõudmisega. Eestit iseloomustab Euroopa Liidu kõrgeim narkootikumide süstimise levimus ning kõrgeim narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arv 100 000 elaniku kohta.