Öise hammaste krigistamine tagajärjel võib hambutuks jääda!

Bruksism ehk hammaste krigistamine on Kliinik­Plussi hambaarsti ­Arina Palm-­Lillepea sõnul üks tavalisemaid hammaste kulumise põhjuseid. See on tahtmatu, korduv ja pidev hammaste üksteise vastu hõõrumine või kokkusurumine, mis võib esineda nii öösel kui ka päeval. Öisest krigistamisest ei pruugi aga inimene ise teadlikki olla.

Bruksismi esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel. Lisaks võib kaasneda harjumus närida küüsi, pastakaid või muud sarnast, mis omakorda hambaid kulutab. Bruksismi all kannataja hammaste mälumispinnad kuluvad, pikapeale kühmud ja vaod mälumispindadel kaovad. Hambaemaili tekivad mõrad, hambad muutuvad tundlikumaks. Pideva krigistamise tagajärjeks võivad olla ka liikuvad ja asendit muutvad hambad, tihti võivad tekkida luulised väljavõlvumised alalõuas. Hammastesse tekivad mõrad, mis omakorda põhjustavad hammaste ja/või täidiste murdumist. Lõualiigese ülepingest tekib valulikkus ja naksumine liigeses. Lihaste ­ülepinge põhjustab pea­valu. Hambad kuluvad aeglaselt ning kui inimene ise pole oma probleemist teadlik, näeb ta tagajärgi tihti liiga hilja.

Raskekujuline bruksism võib mõjutada ka näokuju – põselihased muutuvad prominentsemaks ja alalõug massiivsemaks.

Põhjuseid võib olla palju

Mis sellist häiret põhjustab, täpselt veel ei teatagi. Igatahes pole põhjuseks kõhuussid, nagu vanarahvas arvas. Täiskasvanutel seostatakse bruksismi ülepingete, stressiga. Vihastel inimestel täheldatakse sagedamini päevast hammaste kõva kokkusurumist. Näiteks meestel võib näha pingelises olukorras põselihaste n-ö rullumist. Lihaspingetel on seos hirmude ja frustratsiooniga. Samuti soodustab bruksismi teket ortodontiline probleem, vitamiinipuudus, liigne alkohol ja suitsetamine, Huntingtoni ja Parkinsoni tõbi. Lastel peetakse krigistamist ka ealiseks iseärasuseks seoses hammaste vahetumise ja närvi-lihassüsteemi ebaküpsusega. Üldjuhul laheneb probleem iseenesest, aga kindlasti peaks olukorda jälgima ja hambaarsti teavitama