Foto: Kalev Lilleorg
Mitmesugust
31. mai 2017, 12:28

Evelin Ilves: "Tundsin, et vajan kõige enam just pausi ja restarti."

Ootasin seda paastulaagrit pikisilmi pool aastat. Vaatasin ärevalt kalendrit ja päev-päevalt sai selgemaks, et ammu kokku lepitud kuupäevad on minu suverestorani avamisele ähvardavalt lähedal. Nii palju on vaja teha ja korraldada, kui uut asja käima lükkad. Mõistlik inimene oleks ehk paastust loobunud, aga mina tundsin, et vajan kõige enam just pausi ja restarti. Eriti enne suure suve algust, mis on mulle loodetavasti väga töine.

Olime sõpradega kokku leppinud seitsmepäevase paastu, millest sain koos teistega teha kolm esimest. Need ongi kõige raskemad, siis on näha, kui palju ebavajalikku sa tahad endast ära anda. Pärast seda läheb tavaliselt märksa kergemaks ning otsustasin veeta järelejäänud neli päeva üksinda pealinnas toimetades ja Hiiumaa vahel pendeldades.

Vaimne või füüsiline?

«Sul on keel täitsa puhas. Füüsiline paast pole alanudki!» teatas tohter, kelle olime oma laagrisse paastu juhtima kutsunud kohe esimesel hommikusel vastuvõtul. Imelik ... «Aga äkki sa vajadki hoopis vaimset puhastumist?» uuris ta edasi. Jaa, paast ongi pigem vaimne protsess, ilma vaimu valmisolekuta on mõttetu paastulaagrisse minna. Kes on oma keha stressi või tööstusliku toiduga mürgitanud, vajab hädasti füüsilist puhastumist ja restarti. Hea enesetunne ja vorm algavad aga siiski kahe kõrva vahelt. Olen oma vormiga mitu aastat hädas olnud ja äkki tõesti liiga palju füüsise peale panustanud, jättes vaimu unarusse?

Nüüd on siis tõehetk käes: keha ise ütleb, et alusta mõtlemisest ja sõnasta oma soovid selgelt. Mnjah, Bali ravitsejad tavatsesid ikka mainida, et teie, Lääne inimesed, kuulake rohkem, mida keha ütleb, ja taltsutage oma nurjatu meel. Vot sulle!

Paastulaagrites valitseb korralik režiim. Nii ka meie omas. Üleüldse on distsipliin parim viis oma elu tasakaalus hoida. Mulle kui rutiinivabale tegelasele on see raske, aga kui järje peale saab, töötab võimsalt. Hommik algab kell kaheksa arsti vastuvõtuga. Järgneb võimlemine ja loeng. Edasi tuleb matk. Esimesel päeval 20 km, et kulutada ära kõik organismi süsivesikuvarud. Alles siis saab keha ketoosi minna ehk hakata kasutama energia tootmiseks rasvhappeid ja oma keha kahjustunud rakke. See protsess viibki kogu keha puhastumise ja rakkude noorenemiseni.

Teekond sinna on aga raske ja konarlik. Teisel-kolmandal päeval oled nagu siil udus. Nõuab meelekindlust sellisena iga päev 10 km matkale minna – see toimib ainult sõprade või grupi toel. Füüsiline koormus hoiab ainevahetuse käigus ja mürke elimineeritakse tõhusamalt. Sarnaselt toimivad veeprotseduurid. Meil oli sauna taga tünn, kus vaheldumisi külm ja soe vesi. Tõesti, mõned suutsid kuni üheksa minutit külmas merevees istuda ja väljusid sealt nagu värsked kurgid!

Paastu alguses on aga kogu aeg pigem külm, nii jäi minust seekord tünn puutumata. See-eest putkasin kolmanda päeva hommikul juba rõõmsasti merre!

Paast teeb pea tühjaks. See on kõige suurem õnnistus: mõttemarsi peatumine võimaldabki asju hoopis teisest küljest näha, on vaimse puhastumise eeldus.

Hoolimata sellest, et mõned kamraadid näisid minust veelgi enam kannatavat, olid kõik nagu üks mees õhtuses vestlusringis tagasisidet andes üdini positiivsed: jah, iiveldas ja udutas, aga oleme õigel teel. Seda oli näha eelkõige nende silmist, kes viiendal päeval lõpetasid ja taastuma asusid. Nagu uued inimesed: silmad säravad ja kräppi ei taha, isegi šokolaad, kohv ja šampanja ei isuta, vorstist kõnelemata. Paast ei sobi kõigile ja pole kindlasti kaalulangetamisviis. Suurpuhastust vajame siiski aeg-ajalt kõik mis iganes meelepärasel viisil. Leidkem see võimalus, kevad on õnneks pikaldane olnud ja parim aeg selleks veel kestab!