Mis paneb tüdrukuid ja noori naisi islamiäärmuslaste juurde põgenema? (65)

Detsembri algul pidas politsei Viinis Westbahnhofi raudteejaamas kinni 17aastase Rootsist Linköpingist pärit tüdruku, kelle vanemad olid tütre tagaotsitavaks kuulutanud, vahendas thelocal.se. Vanemate sõnul oli laps radikaliseerunud pärast Islamiriigi propagandavideote vaatamist. Tütar olevat hakanud riietuma ja käituma varasemast teistmoodi ning ta vend leidis padja alla peidetud mobiiltelefoni ISISe propagandavideote ja instruktsioonidega, kuidas pühasõdalasi toetada. Neiu saatis pärast Pariisi terrorirünnakuid 13. novembril tekstisõnumeid, milles ta teatas, kui õnnelik ta selle üle on.

Rootsi ei ole nõudnud tüdruku väljaandmist, kuivõrd Rootsis ei ole Süüria pühasõdalaste juurde reisimine kriminaalkuritegu, küll aga on see Austrias. Neiu teadis seda ning ta postitas sotsiaalmeediasse teate: "Süüriasse minek ei ole siin kuritegu, nad ei saa mulle midagi teha." Ta ei aimanud, et teda võidakse Austrias kinni pidada.

Tüdruk istub praegu Viini Josefstadti vanglas, kus teda reedel külastas ta kaitsja Wolfgang Blaschitz. Tüdruk "ei mõista enam maailma. Kõik, mida ta soovis, oli oma vanemate juurest minema pääseda, ning nüüd leiab ta end vanglast," rääkis advokaat, kellel on kavatsus kaitsealune vabastada niipea kui võimalik.

Tüdrukul õnnestus Austriasse jõuda ilma passita, mis tal koju jäi, ning suure tõenäosusega poleks ta Süüriani jõudnud. Advokaadi sõnul muutis tüdruk tee peal plaani, sõites Viini, et sealt tagasi Rootsi minna. Taskus oli tal 2000 Rootsi krooni (217 eurot).
Ta jääb jõuludeks Viini eeluurimisvanglasse.

Tüdruk on sündinud ja kasvanud Rootsis Linköpingis, kus on üha rohkem immigrante ning keskmisest kõrgem töötus. Rootsi julgeolekuteenistuse teada lahkus oktoobrikuu jooksul Rootsist 35 naist, kes läksid Süüriasse ja Iraaki, et ühineda äärmusgruppidega.

Tänavu mais selgitas Rootsi ülikooli teadlane Magnus Ranstorp, et kui osa naisi ja teismelisi sunnitakse või keelitatakse sõitma Ees-Aasiasse nende sõprade ja pereliikmete poolt, siis teiste jaoks on pühasõdalased iidolid, kelle pärast lahkutakse kodunt omal algatusel. "Paljude tüdrukute jaoks on see emantsipeerumise väärastunud vorm. Nad mõtlevad, et nad pääsevad oma pere patriarhaalse lõa otsast või sellest piirkonnast, kus nad elavad," seletas teadlane lahti motiivid, miks noored naised võõrsile julma keskkonda kipuvad.