"Paanika 326" ehk Appi, pagulased tulevad (81)

Kümme päeva tagasi avalikustatud Euroopa Komisjoni rände tegevuskava põhjal võiks Eesti sel ja järgmisel aastal vastu võtta 1,63%

20 000st Euroopas ümberasustatavast pagulasest ehk siis 326 inimest. See ettepanek pole meie jaoks siduv, kuid järgmisest aastast võib ÜRO pagulasameti programm kohustuslikuks muutuda.

Ümberasustamist, mille puhul on tegemist juba pagulasestaatuse saanud inimestega, ei tohi segi ajada Euroopa Komisjoni ümberpaigutamisprogrammiga. Ümberpaigutamise raames jaotatakse varjupaigataotlejaid EL liikmesriikide vahel, et vähendada Vahemere-äärsete riikide vastuvõtukoormust.

Kas Eesti on pagulasteks valmis või mitte?

MTÜ Eesti Pagulasabi andmetel on alates 1997. aastast Eestile esitatud 668 varjupaigataotlust, millest on rahuldatud vaid 94.

Väljavaadet pakkuda lähitulevikus varjupaika 326 hätta­sattunule arutatakse nii avalikult kui ka isekeskis. Keegi ei soovi olla südametu, aga üldlevinud seisukoha järgi võiks see karikas meist esialgu veel mööda minna.

Eesti Pagulasabi hinnangul pole meie riik 326 pagulase korraga vastuvõtmiseks praegu valmis, kuigi mingit tõsist põhjust, mis seda takistaks, asjatundjad ei näe.

Eesti on 2007–13 saanud Euroopa Komisjonilt migratsiooniga toimetulemiseks ja piirikorralduse tõhustamiseks 41 miljonit eurot, sealhulgas Euroopa pagulasfondist veidi rohkem kui kolm miljonit ja nn välispiirifondist umbes 27 miljonit. Kuidas on neid miljoneid kasutatud? Kas oleks saanud neid summasid kasutada ka selleks, et olla valmis nüüd juba reaalselt terendavate pagulaste tulekuks?

Aastaid oleme mõnulenud ebalevas teadmises, et kes meile siia külma ja suhteliselt vaesesse kanti ikka kipub, reisi­sihiks on ikka Soome ja Rootsi.

Seitse aastat on ametnikke koolitatud

"Ei tahaks kuidagi öelda, et see raha oleks kõik eesmärgitult ära raisatud," ütleb Eero Janson Eesti Pagulasabist. "Minu teada on nende summade eest rahastatud varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenust, varjupaigataotlejate õigusabiteenust ja kõikvõimalikke kohanemiskoolitusi. Need on sihtgrupile st varjupaigataotlejatele mõeldud teenused ning tegemist on väga hästi kulutatud rahaga."

Ülejäänud sihtotstarbeline euroraha, millest Jansonil täpne ülevaade puudub, olevat suures osas kulutatud riigiametnike koolitusele. "Tekkibki küsimus: kui me oleme seitse aastat ametnikke koolitanud, siis mis otsast napib meil seda võimekust pagulasi vastu võtta?" küsib Janson ja vastab: "Mõni aasta tagasi korraldati isegi suur­õppus massilise sisserändega toimetulekuks. Õpiti, kuhu kõik need inimesed paigutada jne."

Koolitusi ja õppusi on toimunud aastate jooksul palju ning neid kulutusi arvestades ei tohiks meie varjupaigavõimekusega küll probleeme olla, leiab Janson. "Praegu pole me tõesti valmis ehk kohe 326 inimest vastu võtma, kuid see ei tähenda, et Eesti pole selleks suuteline. Süsteemi, mida selleks on vaja, ei tohiks olla raske luua. Koolitatud inimesi, kes teemat peaksid valdama, on Eestis nüüd tõenäoliselt päris palju. Kui me aga peaksime näiteks järgmisel kuul võtma vastu 100 inimest, oleks hea võimalus neid piire kombata, milleks me tegelikult valmis oleme ja milleks mitte."

Euroopa Komisjoni pakutud soovituslik arv 326 on Jansoni sõnul hakanud oma elu elama ning migratsiooniteemaga iga päev kokkupuutuvas ringkonnas kasutataksegi probleemidest rääkides kujundlikku nimetust "Paanika 326".

Raha pole raisatud

Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks selgitab, et 2012. aastal jõudis sõltumatu hindaja CPD OÜ ja MTÜ Balti Uuringute Instituudi 2008.–2010. aasta EL migratsiooni ja piirikorraldusprogrammide vahendite kasutamise uuring tulemusele, et fonde kasutati hästi ja sihipäraselt. Perioodi 2011–2013 hindamine lõpeb tänavu novembris.

Euroopa pagulasfondi vahendeid jagatakse reeglina avalike konkursside kaudu ning Viksi sõnul on erandiks vaid juhud, kus mingit konkreetset tegevust saab ellu viia üksnes riigiasutus.

"Kuna Eestisse ei ole siiani väga palju rahvus­vahelise kaitse taotlejaid tulnud, siis ei ole ka teenustele kuluvad summad suured olnud," ütleb Viks. Kõige suurema osa eelarvest moodustavad IT-arendus (EURODAC – ELi sõrmejärgede andmebaas) ja juba Eestis viibivatele rahvusvahelise kaitse taotlejatele suunatud teenused. Lisaks on rahastatud uuringuid ja teavituskampaaniaid.

Toomas Viks kinnitab, et välispiirifondi raames soetatud tehnilised vahendid on piiriturvalisuse tagamise oluline osa. Miks aga levitatakse õelaid jutte, nagu oleks ELi idapiir võsastunud ja väljaehitamata ning olukorra parandamiseks ei oleks välispiirifondist saadud 27 miljonist eurost piisanud, jääb vastuseta.

Mis õigused on pagulasel?

Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse majutamine majutuskeskuses, rahaline toetus toimetulekupiiri ulatuses, eesti keele õpe, esmavajalikud tõlketeenused, arstiabi ning muud east ja/või erivajadusest tulenevad teenused. "Tööle võivad rahvusvahelise kaitse taotlejad minna kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist. Samuti on lastele tagatud juurdepääs haridusele," selgitab sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.

Kui välismaalane on saanud rahvusvahelise kaitse, siis toetatakse teda elukoha leidmisel, eesti keele õppimisel ja esmavajaliku tõlketeenusega. Rahvusvahelise kaitse saajal on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja -toetust, sotsiaaltoetusi ja muud abi samadel alustel Eesti alaliste elanikega. Kohalik omavalitsus võib vajadusel maksta rahvusvahelise kaitse saajale toimetulekutoetust. Rahvusvahelise kaitse saajal on õigus haridusele ja õigus töötada.