Inge Pitsner 24. september 2014 07:56
28. septembri ööl 20 aastat tagasi tormises Läänemeres ulpides mõtles sakslasest Rootsi kodakondne Eckard Klug: “Kui mu elu siin nüüd niimoodi lõpeb, oli mul ikkagi hea elu.” Eckard oli Estonia katastroofi ajal 54aastane

1994. aasta 28. septembrit meenutades ütleb rekkamees Eckard, et see päev oli eriline juba enne merele minekut. Kõigepealt lõhkus ta raudteest üle sõites natuke oma suurt autot ning sadamas tagurdades tegi katki teise mehe suure auto suunatule. Eckardi enda masinal ei olnud nii palju häda, et ta ei oleks saanud laevale minna, aga kolleeg pidi Tallinna sadamasse maha jääma. “See mees tänas mind pärast, et ma ta auto ära lõhkusin,” ütleb Eckard.


Tavaliselt oli reisidel nii, et enne kajutisse minekut käis Eckard laeva baarides lõbutsemas, näiteks karaoket laulmas, kuid tol õhtul oli ilm halb, ta jäi kohe merehaigeks ja läks oma kajutisse neljandal tekil.


“Olin juba riidest lahti võtnud ja valmis magama minema, kui käisid väga tugevad tümpsud. Arvasin, et päästepaat peksab vastu laevakülge, ja ütlesin kajutikaaslasele, et tuleb infosse minna ja seda öelda, sest nii küll magada ei saa,” meenutab Eckard viimast reisi Estonial.


Siis vajus laev järsku kreeni. Eckard läks kajutist koridori. Ta lootis, et laev läheb otseks tagasi, aga tegelikult vajus veel rohkem küljeli. Jalas vaid trussikud, kiirustas mees üles seitsmenda teki poole, et sealt edasi paaditekile pääseda. Kajutikaaslane jäi maha riietuma.



Eckardi pääsemisest loe edasi värskest ajakirjast Naised!


Septembris on Naiste kolme kuu tellimus eriti hea hinnaga - vaid 9.90!


Vt

www.kirjastus.ee/naised_september