Surnukehad vahetuses, maha maeti vale mees! (64)

Selle nädala "Pealtnägija" tõi päevavalgele uskumatu loo. Eelmise aasta 17. augusti õhtul teatati Tallinnas elavale Leelole Valga politseist, et tema isa, 51aastane Väino leiti kohalikust pargist surnuna. Surma põhjuse tuvastamiseks viidi mees Tartusse kohtuekspertiisi. Kaks päeva hiljem saadeti tütrele surmateatis, misjärel too hakkas korraldama tuhastamist ja matmist Tartus.

Ärasaatmine pidi olema 26. augustil Tartu krematooriumis. Kohale sõitsid eksabikaasa, tütar Leelo ja viimase elukaaslane. Kirstus oli aga vale mees.

"Krematoorium ei ole antud olukorra tekkimisega kuidagi seotud," rõhutab Tartu krematooriumi direktor Andres Tõnissoo Õhtulehele. "Inimesed käisid ja avaldasid soovi lahkunu üle vaadata. Selleks et nad saaksid seda teha, tõstsime lahkunu väikesesse kabelisse ja seal nad vaatasid üle. Ja meie osa selles rohkem ei olnud."

Tõnissoo lisab: "Me oleme juba aastaid selle nimel tööd teinud, et inimestele nende lähedaste kaotuses tröösti pakkuda ja leina leevendada. Me oleme seda teinud siiani ja teeme ka edasi. Sellised asjad, mis meedias kajastust leiavad, meie suhtumist ja seisukohti ei muuda. Meie teeme oma tööd edasi. Ja seda kõike selle nimel, et ärasaatmine oleks väärikas."

Pärast 26. augustit hakkasid Väino omaksed kild killu haaval infot koguma ning jõudsid uskumatu sasipuntrani. Selgus, et Tartu kohtuekspertiisi oli toodud kolm surnukeha: Elmar, Väino ja Vassili, kes kõik segi läksid.

Vassili sugulastega rääkides selgus, et ka neile pakuti algul võõrast meest, aga nad said veast aru ja said siiski kaasa kadunukese, kelles tundsid ära 61aastaselt surnud Vassili.

Seejärel tulid Värskast sugulased järele Elmarile, kes suri 57aastaselt. Tema pähe anti aga neile kaasa Väino. "Pealtnägija" teatel rääkisid Elmari sugulased, et ka nemad imestasid, kuidas kadunuke nii võõra välimusega on, kuid nad uskusid asjatundjate juttu, et surm muudabki inimest. Nõnda maeti Elmari asemel maha Väino.

3000 eurot hüvitist

Segadus algas sellest, et kohtuekspertiisi uus töötaja ajas enne lahkamist kogemata segi Elmari ja Väino surnukehade tunnuskäepaelad.

"Tegemist on vahetult tööle asunud inimesega, kes tegi väga selgelt sellise eksimuse, mille peale ta ei osanud sellel hetkel isegi tulla," ütles Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor Üllar Lanno "Pealtnägijale". Tema sõnul on see statistiline viga, mis juhtub korra 1600 surnu kohta.

Kui kohtuekspertiisi instituut sai aru, et nemad tegid vea, kaevati Väino kalmistult üles. Ja segi läinud kadunukesed vahetati tagasi.

Surnukehade segiajamise tõttu maksiski instituut pärast juristi sekkumist 3000 eurot. Kohtuväline kompromiss, millest avalikkus sai teada "Pealtnägija" vahendusel, sõlmiti 18. jaanuaril.

Vaid nädalapäevad hiljem tuli päevavalgele samuti just Tartus aset leidnud juhtum, kus Raadi kalmistule kogunenud matuselised leidsid kirstust eest vale memme. Olukord lahenes, aga matuselised olid ikka šokis.

Tartu kalmistute juhataja Aime Pärna ütles toona, et tema viimasest 40 aastast Tartus niisugust juhtumit ei tea. See väide tekitas Väino lähedastes leebelt öeldes nördimust ja andis ajendi "Pealtnägija" lõigule.

Kalmistu juhataja: õrnu asju ei aeta suurelt

"Ma olen natuke solvunud, et mind on sinna sisse mässitud," tunnistab Tartu kalmistute juhataja Aime Pärna nüüd Õhtulehele. "Mina ei teadnud, et eelmisel aastal selline asi Tartus oli, sest see ei tule ju kusagilt läbi. Mina sain alles "Pealtnägijast" teada. Selle konkreetse juhtumiga ei olnud meie mitte kuidagi seotud." Pärna lisab: "Postimees küsis minu käest jaanuaris, et kas pika aja jooksul on olnud selliseid juhtumeid, et surnud on läinud vahetusse. Mina rahumeelselt niimoodi ütlesingi, et ei ole juhtunud. Sest tõesti 42 aasta jooksul, mil ma olen Tartu kalmistutel töötanud, ei ole seda varem juhtunud. Ma ei usu, et keegi teeb ülevaadet, kui palju on selliseid juhtumeid Eestis üldse olnud. Ja kui ongi olnud, siis keegi ei lase seda kusagile välja. See asi lahendatakse vaikselt ära," viitab Pärna, et enamasti soovivad ka omaksed, et hell teema lõppeks hästi ruttu ära. "Ma olen alati seda meelt, et nii õrnu asju ei aeta nii suurelt. Sest ega see kellelegi head ei tee."

Samas paneb Pärna leinajatele südamele: "Praegu on see viga, et omaksed usuvad väga neid võõraid inimesi, kes toovad lähedase surnukeha. Omaksed peaksid ikka vaatama, kas nad surnu ikka saavad ja kas on ikka õige."