Kui tavaliselt ma proua Kallasti õpetussõnu liialt hinge ei võta, siis tänane teema ajas mind küllaltki närvi. Ilmselt eelkõige seetõttu, et olen ka ise vanusejärgus, millest proua kõneles ning seetõttu ei ühti minu mõte kohe kuidagimoodi tema omaga. Pealegi tunnen ma, et proua Kallast läheb aegajalt oma õpetustega isegi liialt hoogu ja ei mõtle oma sõnade tagajärgedele. Need on jälle need ühiskonna poolt ette seatud reeglid, millega me peame arvestama. Tegelikult ei pea ikka küll. Iga inimene võib end tunda oma nahas hästi ja kui hakata järgima ainult mõne vanema proua soovitusi- võib iseenda ja oma õnnetunde hoopiski sellega hävitada.
Iga naine kardab vananeda. Mina kartsin ka veel paar aastat tagasi ja mõtlesin õlgu võdistades sellele, kuidas ma vanemaks saamisega hakkama saan. Olles aga viimaste aastate jooksul palju reisinud, olen leidnud enda jaoks just teisi rahvaid ja nende stiile tähele pannes hulka jõudu ja enesekindlust. Siin väikeses konnatiigis võib jääda nende normide küüsi, mujal olles aga silmad avanevad. Maailm ei koosne kellegi reeglitest, vaid eelkõige oma enese heaolutundest.
Eestis on jah nii, et kui sa oled kolmekümneneaastane naine, siis sa pead juuksed lühikeseks lõikama ja üle põlve seelikuid kandma. Tegelikkuses teeb ühiskond ja meie siinsed normid inimese hoopiski vanemaks, kui ta tegelikult on.
Kus ma olen näinud maailma kõige ilusmaid vanemaid naisi? Argentiinas. See oli koht, kus ma mõistsin, et naised jäävad hoolimata oma vanusest alati tütarlapselikuks. Nii võis seal märgata üle kuuekümne aasta vanuseid naisi, kellel olid tagumikuni juuksed ja hipilikud minikleidid seljas. Mõnel peol või üritusel olid nad koos oma tütarde ja lastelastega, punusid kuskil muru peale üksteisel patse ja tundsid elust rõõmu. Seal ei olnud mingisuguseid norme, mille järgi naine peab vastavalt vanusele käituma. Loomulikult nägi neid mõnel õhtusel üritusel pidulikus kostüümis, aga päevasel ajal käisid nad ringi nagu teismelised tüdrukud. Nad teevad palju sporti, hoolitsevad enda eest ja miks nad ei või siis end tunda noorelt ja nooruslikult.
Ka USA vanemad naised on moeteadlikud ja armastavad riideid sama palju kui noored tüdrukud. Mulle meeldib ameeriklaste juures see, et sealne inimene ei mõtle mitte kunagi nii, et nüüd ma olen kolmekümneaastane vanamutt ja minu võimalused näteks kohtuda mõne mõne mehega on nullilähedased. USAs deidivad vanurid samamoodi nagu noored. See ei ole ühiskonnas mingi tabu, kui 70. aastased kõnnivad tänaval ringi nagu esmaarmunud ja tunnevad elust rõõmu. Eestis on nii, et taolisi armupaare vaataksid noored tülgastava pilguga. USAs saavad nad aga tihti noortelt kaasa naeratuse. Mulle meeldib selline suhtumine, et inimesed ei karda lahku minna ja ei arva, et nad jäävad kolmekümneselt ja lastega elu lõpuni üksi. Eestis kipub see aga kahjuks nii olema. Ollakse suhtes, mis ei meeldi, sest kardetakse üksi jääda.
Ka Suurbritannias tean isiklikult paari üle viiekümneaastast prouat, kes mängivad vabal ajal polot ja käivad riides nagu noored. Clare Milford Haven ja Lila Pearson on alati olnud naised, kelle poole ma üles vaatan. Mõlemal on pikad blondid juuksed ja mõlemad naudivad moodi nagu tüdrukud. Kusjuures tegu on briti aristrokraatidega, kes teavad viisakusreeglitest kindlasti üht koma teist.
Mida ma tahan selle jutuga öelda. Kallid naised ärge kuulake Maaja Kallasti juttu sellest, kuidas 30aastane naine peab endale lõikame lühikesed juuksed ja kandma üle põlve seelikuid. Sellega te just teete end enneaegselt vanaks. Vaadake kasvõi maailma ilusmaid naisi nagu Demi Moore, Elle MacPherson, Elizabeth Hurley jpt, kes armastavad oma pikki tuules lehvivaid juukseid ja minikleite. Kui hing on selleks valmis, siis võib inimene teha seda, mida ta soovib. Mul on kurb, et siinne ühiskond nagunii sisendab noortele naistele, et juba kolmekümneselt on nad vanad - veelgi kurvem on aga see, et meile loetakse peale sõnad, milles pole tõde.
Hoidke oma nooruslikku ellusuhtumist niikaua kui saate. Mina kavatsen oma pikki juukseid nautida küll nagu argentiinlannad veel seitsmekümneselt ja kui keha lubab, panen selga ka miniseeliku. Naised jäävad südames alati tüdrukuteks ja seda ei ole mõtet ühiskonnal oma totakate kellegi välja mõeldud reeglitega keelata. Reeglid, need me loome ise!
Maaja Kallast võiks viisakusreeglite puhul rohkem voodilinadest rääkida ja iga naise valikud tema otsutada jätta. Eesti naised on ilusad! Nautige seda elu nii nagu õigeks peate ja tahate. Enneaegselt end vanamutiks teha pole minu meelest mõtet! Mina pole end kunagi varem oma kehas paremini tundnud kui praegu!
See, et tänapäeval on 30sed noored, on ainult tervitatav. Ei peagi olema elumuredest räsitud, kurnatud mutt, kelle elu mõte on mehele alluda, taha saada ja sigitada. Naine tahab ise tööd teha, saavutada, mitte mehe kaudu elada.