ISEÕPPIJA: „Esimese hooga võlusid mind lillede lõhnad ja värvid, kuid sellest raskekujulise aianduspisiku saamiseks piisas,“ naerab Anu. Nüüd on perenaine taimede maailma omal käel tundma õppinud ning jagab teadmisi meeleldi ka teistele.

Foto: Silja Paavle
Silja Paavle 21. juuni 2022 14:10

„Meil on siin nagu vanasti – suur lilleaed ümber väikse maja,“ naeratab Anu Nurmsalu unistuste aias askeldades. Siin on end aukohale sättinud vanad talulilled: pojengid, floksid ja hostad.

„Vanasti eelistati ikka taimi, mis nõudsid vähe hoolt,“ selgitab Viljandimaal Vastsemõisas asuva Kaevandi talu perenaine Anu (54) nende lillede tugevust. Said peenras ise hakkama, kasvasid maja läheduses ning andsid lopsakusega silmailu ja õitega värvi kõigiks suvekuudeks. Peenraid rohiti vanasti korra kevadel ja sügisel lõigati õitsenud varred maha.

Asendamatu abimees

Raskekujulise aianduspisikuga nakatunud Anu mõistagi nii lihtsa eluga ei piirdu. Naise hoole all laiub nüüdseks pea kahel ja poolel hektaril pilkupüüdev vahelduvate pinnavormidega roheala. Tööd jagub nii kõvasti, et Anu unustab Naistelehe külaskäigugi ära. Vihmastele päevadele vahelduseks on üks selgema taevaga hommik ja nii taban perenaise teeservi niitmast.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad