Lugejakiri | Šokeeritud klient: klienditeenindaja kamandas, nagu ma oleksin kahe patsiga koolitüdruk! (95)

„Tulin reedel maalt niitmast ja tahtsin nädalavahetuseks toidu ära võtta, et ei peaks päeval masside keskele tiirutama minema. Olin valikud juba teinud ja asjad letile ladunud. Jälgisin, mida ja millise hinnaga läbi lüüakse. Seda eelkõige seetõttu, et ostukorvis oli kaks allahindlusega toodet samaks õhtuks. Olles ennegi vale hinna tõttu pidanud infoletis asju klaarima, siis lootsin seda kassas vältida,” meenutab Kristel sündmuste algust.

„Kassapidaja oli ehk veerandi ostukorvist läbi lasknud, kui järsku ütles väga konkreetselt, et ma võiksin minna oma asju kotti panema. Hea, et mul mask ees oli, sest suu vajus küll lahti. Pole varem sellist kogemust olnud, et müüja otsustab, mida ma kliendina tegema pean. Surusin emotsiooni maha ja astusin aeglasel sammul oma ostude juurde. Müüja jätkas mu ostude kassasse sisestamist. Mainisin siiski, et ma võiksin ju kliendina ise otsustada, millal asjad letilt kotti laon. See ärritas teenindajat väga, sest siis sain pika loengu sellest, et teised kliendid peavad minu järgi ootama ju nii. Tunnistan, et tundsin süüd, kuigi mu ost polnud ju isegi veel tehtud. Ja kas see ikka on minu süü, et olen poodi ostma tulnud. Kuna õhtusel ajal on selles poes enamasti alati avatud ainult kassa või kaks, siis pakkusin väga viisakalt, et ta võiks ülemustele selgitada, et õhtul peaks rohkem kassasid avatud olema. Korraks tundus, et ta sai aru piiride ületamisest, aga siis pakkus ta julgelt, et ma võiks seda ise teha. Avaldas lootust, et mind võetakse ehk kliendina paremini kuulda,” kirjeldab Kristel.

Naine jätkas asjade pakkimist ega süvenenud enam klienditeenindaja tegevusse. „Mingil hetkel ta ütles, et võin nüüd maksma tulla. See ütlemine tekitas täpselt tunde, et olen nagu kahe patsiga tüdruk, kes esimeses klassis võib nüüd omale kohale naasta. Jällegi üritasin sisimas mõista, et eks kassapidaja on väsinud ja kõik muu. Läksin rahulikult maksma ja võtsin ka tšeki. Kuna jätsin allahindlusega tooted suhteliselt lõppu, siis oli mul kerge ka kohe kontrollida, kas kõik õige. Ja mis te arvate, kas oli?! Loomulikult ei! Ulatasin tšeki kassapidajale ja pakkisin oma asju edasi. Lisasin vaid, et just selle tõttu ma soovisingi jälgida, mida ta sisse lööb kassasse. Siis ta sahmis ja arvestas ja muudkui kommenteeris, et ma viidan teiste aega, tal pole mulle aega seda keerulist süsteemi selgitada, aga kõik olevat õige.

No tšekil oli läbi löödud mu ostetud allahinnatud kooki kolmel korral. Allahindlusega kook oli ka maha võetud, aga täishinnaga jäetud. Lisaks sellele löödud mulle siis veel üks allahindlusega veel lisaks. Kõige lihtsam arvutus ütleb, et täishinna eest pidin raha tagasi saama.

Ma pakkisin, aga ta läks ise infoletti selgust otsima. Kui asjad pakitud, siis vaatasin nukralt seisjate poole, aga mis ma teha sain – ei midagi! Liikusin ka infoletti – kohta, mida tahtsin vältida. Ja sain sealt raha siis mõne hetke pärast tagasi. Kui poleks see teenindaja enne kassase naasmist vabandust palunud, siis oleks sellest ka konkreetset poodi teavitanud. Eelkõige just suhtumise osas. Aga ta vabandas ja ma ei taha talle halba.

Sest laiemalt vaadates ongi süüdi ju tema ülemused ja firma, kes survestab töötajaid õhtul üksi pikki järjekordi teenindama. Ometigi on terve rivi kassasid, mida saaks kasutada. Ma loodan, et klienditeenindaja võtab end kokku ja rohkem samamoodi ämbrisse ei astu. Ega endal ka mingit erilist naudingut seda kooki süües enam polnud. Kahjuks,” võtab Kristel temaga juhtunud loo kokku.