„MÕTTEKOHT“ |  Ühe naeratava depressiooni lugu: „Emme, ma enam ei jõua!“

Sel öösel sai aga selgeks, et piiga naeratava oleku taga olid pikad kannatused ning enesetapumõtted. Rita aimas kiirelt, millega tegu, sest ka tal endal oli varasemalt diagnoositud depressioon, mille olemasolu ei osanud tema rõõmsameelse oleku tagant keegi uskuda. „Ma ei saanud ise aru, et midagi oleks pahasti. Mulle oli sisendatud, et vahel ongi elus raske ning nii ma ootasin kannatlikult naeratades, et raskused mööduvad,“ räägib ta. See pikk ootamine viis aga sügava depressioonini.

Iseenda ja oma tütre kogemuse põhjal rõhutabki Rita, et naeratus ei pruugi alati tähendada rõõmu. See võib olla väga osav kate depressioonivormile, mida tuntakse terminiga naeratav depressioon.

Millega täpsemalt on naeratava depressiooni puhul tegu, keda see enim ohustab, kuidas seda märgata, milline on ravi, mis pakub leevendust, kust abi leida ning kas seda rasket tõbe saab ennetada, saabki teada tänasest taskuhäälingu saatest.

Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.