HÄDA ANNAB HÄBENEDA: mida teha, kui ei julge tualetti minna, sest kallim on kodus? (1)

Paljud inimesed, ka juba pikalt paarisuhtes elanud, tunnevad piinlikkust WC-helide ja -aroomide ees, mistõttu välditakse hädale minekut, kui kallis kaasa kodus on. Häda kinnihoidmine võib aga viia suisa kroonilise kõhukinnisuseni. Kuidas muret leevendada?

Paari- ja pereterapeut Marge Vainre soovitab pöörduda kliinilise psühholoogi poole, sest seda teemat võiks vaadelda ärevuse kontekstis, abi võiks olla kognitiiv-käitumuslikust teraapiast (KKT). „Mina paari- ja pereterapeudina soovitaksin püüda sellel teemal ikka oma partneriga rääkida. Mõistan, et see ongi piinlik ja sellepärast välditaksegi ka WC-toiminguid, kuid kui ei saa olulistest asjadest rääkida, siis on see suhteteema ka laiemalt. Oleks ju hea teada, mis tunne on kallimale rääkida nii isiklikku ja intiimset asja ja kogeda, kas mõistetakse, kuidas teine reageerib jne. Kui saab rääkida, siis on suur samm tehtud ka ärevuse vähenemise suunas ja ehk ei peagi enam muretsema, vältima, pidevalt ette planeerima jne. KKT tegeleks ka sellega, et julgustada, sest vältimine vaid suurendab ärevust ja probleem jätkub.“

Soome rahvastikuliidu ekspert, psühhoterapeut Heli Vaaranen ütleb ajalehele Helsingin Sanomat, et liigne häbelikkus ja tundlikkus võivad paarisuhtele isegi saatuslikuks saada. Ta on jõudnud järeldusele, et häbelik ja tundlik inimene võib suhtest kergemini lahkuda. Lihtsalt võtab kätte ja läheb minema. Tema sõnul tuleb hoopis probleemi tunnistada ja siis võtta midagi ette olukorra muutmiseks. Häbelik inimene võiks näiteks oma tahtmist peres selgemalt väljendada. Näiteks „ma ei lähe teiega koos ujuma, vaid jään koju raamatut lugema“. Samasugust konkreetsust võib harjutada kolleegidega suheldes: „Ma ei jõua sinu tööd ära teha“ või „mitte nüüd, vaid siis, kui olen lõpetanud“. Väikeste harjutuste abil hakkab tasapisi oma tahe välja tulema.