Ussikeeled on ka siin praktikud – ka meil oli palgakärbe, pidime saama tagasihoidlikumalt hakkama. Lisaks veel koduse suve rõõmud – kes tegi vanas maakodus hädavajalikku remonti, kui jälle peaks kodukontorisse asi minema; kes kulutas raha kodumaistes mitte just odavates majutusasutustes.
Manona meenutab, kuidas tema elus on kitsikused osutunud just väga õpetlikeks – saad aru, kui vähe on õnneks ja heaks eluks tegelikult vaja. Ja hästi süüa tegema õppis ta enda sõnul just siis, kui tuli paarisaja euroga kuus hakkama saada pärast ülikooli Tallinnasse tööle tulles.
Kuidas aga saada hakkama, siis, kui ikkagi päris PUPU ja TÄPE on majas? Kui kuskilt mingeid abimeetmeid pole tulemas ja mustad seinad vajuvad kokku? Tegelikult peaks mõistma – me oleme kõik selles supis koos. Alati on kuskil abi olemas. Keegi saab aidata. Tuleb jätta endasse piisavalt optimismi, et see abi ära tunda ja kasutada suuta.
Nagu öeldakse – kui oled kaelani sees, ei tohi nina norgu lasta.
Koos ujume kõigest välja! isegi, kui vahepeal tuleb süüa teha tatrast ja turujäägi-tomatitest.
(Muideks, väga hea toidu saab! Kuula!)
Kommentaarid (0)