KOLUMN | Reet Linna: Rock Hoteli saatel tantsiti, nii et tallad tulised ja higi lendas

Pange nüüd tähele: 13. juulil tähistab maailm rock'n'roll'i päeva! See lahe muusikastiil on mulle olnud alati arusaadav ja positiivne. Juba läheb tuju heaks, juba lööb jalg rütmi kaasa! Aga miks see päev on ikkagi nii eriline ja miks just see muusikastiil taevalikesse kõrgustesse tõusis? 

Mulle meeldib mõelda oma põlvkonnast kui rokilastest. Kooliajal olime seda veel enese teadmata. Muusikaga püüdsime ennast kursis hoida välismaa raadiokanalite ja narmendavaks sirvitud ajakirjade kaudu. Just nii nagu välismaa staarid klantspiltidel, tahtsime me koolipidudel kõik välja näha. Tüdrukutel olid peapaelte ja lipsudega soengud, minikleidid ja madalad lakk-kingad. Poistel briljantiiniga läikima löödud juuksed, rullkraega pallonid ja platvormkingad. Äge! 

Rokki minu ajal ei tantsitud, moodne oli veel tvist. Kui püüdlikult me tantsupõrandal „suitsukoni kustutasime“!