LÕPUTU SÕDA: kas aktipildid on ikka kunst või hoopis pornograafia
Paljud keeldusid seda uskumast juba siis, kui esimestena nähtud Köleri palja naisekehaga maalid nagu „Eva granaatõunaga“ või „Lorelei needmine munkade poolt“ said täiendust August Weizenbergi skulptuuride „Hämarik“ ja „Koit“ ning Amandus Adamsoni mõneti ilmselt tänapäevaste Tartu suudlevate tudengite inspireerijaks olnud „Koidu ja Hämarikuga“. Mis siis, et need näited on veel karged ja karsked. Mölluks ja kinnitusteks, et naisakt on ikkagi puhta pornograafia, läks hiljem. Sellest alates, kui Peterburi Stieglitzi koolis õppis XX sajandi vahetusel hoolega koguni 15 meie kunstnikku. Muu hulgas akte joonistama. Selleks palgati ka isiklikke modelle. Vahel suudeti mõni tüdruk ära rääkida lausa Peterburi tänaval. Siis ei pruukinud ka meelamad tunded kunstniku ja modelli vahel kõrvale jääda.
Kommentaarid (0)