Sarjas "Varraku ajaviiteromaan" ilmus Kathryn Hughesi romaan "Saladus". Foto: Erakogu
Kultuur
20. aprill 2020, 20:44

LUGEMISSOOVITUS | Südamevalgus näitab alati koduteed

Iga ema teeb oma haige lapse heaks kõik, mis ta vähegi suudab. Olgu see kasvõi oma minevikuga silmitsi seismine - peamine, et leiaks lapsele õigemad abistajad.

Nii on see ka hiljuti "Varraku ajaviiteromaani" sarjas ilmunud Kathryn Hughesi raamatus "Saladus". 

Romaani üks peategelane Beth hakkab seal otsima vastuseid oma päritolu kohta. Tõde on vaja, et päästa oma haige lapse elu, leida talle sobiv neerudoonor. Kui Beth leiab ema asjade seast ühe kulunud ajaleheväljalõike, mõistab ta, et tema poja tulevik sõltub tema enese minevikust. Ta peab minema kõige algusesse, et paljastada … saladus.

Ajaleheväljalõike kaudu hakkab Beth asju harutama seetõttu, et tema ema Mary on tema päritolu kohta saladust varjanud nelikümmend pikka aastat. Just siis, olles eelnevalt kaotanud oma armastatud abikaasa kaevanduses juhtunud õnnetuse tõttu, tegi ta otsuse, mis muutis tema maailma igaveseks. Kuid see muutis ka tema lähedaste elukäiku. Ja tegelikult, nagu ilmneb romaanist, ka paljude, tema jaoks siis võõraste inimeste elukäiku.

Väga harva, kui inimliku elu saladused püsima jäävad. Nii tulevad need päevavalgele ootamatuil ja vähemootamatuil viisidel ka selles raamatus.

Kõik selle on teose autor Kathryn Hughes oma elu teises romaanis kirja pannud põnevalt ja kaasahaaravalt, Evelin Banhardi tõlkes on see igati nauditav lugemine eesti keeleski. Põnevust on suisa nii palju, et kord juba lugema hakates on raske raamatut argisteks tegemisteks käest panna ning tundelisematel tuleb taskurätikarp igaks juhuks käeulatuses hoida.

Mitmete omavahel läbipõimunud lugude ja saatuste üle mõtiskledes paneb see raamat kindlasti mõtlema kodusoojuse ja sõbralike inimsuhete üle, samuti selle üle, kuidas üks otsus võib muuta kogu ülejäänud elu. Samuti paneb see mõtisklema vajaduse üle oma perre kasulapsi võttes nende päritolu mitte varjata. Vajadus seda teada saada võib ilmsiks tulla väga ootamatult ning kui asjad on õigel ajal rääkimata, võib see hiljem kaasa tuua pisaraid, pettumist ja omajagu segadust. Mille klaarimine võtab topeltaja. 

Ehk kõik need asjad ongi õnneliku elu saladuse võtmeküsimusteks: õnnelik olemine ja helgus on selles romaanis olemas vaatamata tõsistele teemadele. Seda meil ongi praegu kõige rohkem vaja. Ja meeles tasub pidada raamatu motot Rumilt: "Kui sinu südames on valgus, leiad tee koju.".