SÜNGED MÕTTED: „See on ju sõda, mis täna maailmas toimub. Olen kuskilt lugenud, et ükski põlvkond pole elanud ilma sõjata, ja mõelnud, et mina sündisin Saksa okupatsiooni ajal, et vist pääsen ära. Aga tutkit. Nii et meie põlvkond sai selle sõja,“ mõtiskleb luuletaja Ave Alavainu pandeemia üle.Foto: Teet Malsroos
Inimesed
3. aprill 2022, 16:46

3. aprillil suri Ave Alavainu. Õhtuleht taasavaldab esmakordselt 15. aprillil 2020 ilmunud intervjuu.

ÕL ARHIIV | Ave Alavainu: „Olen lugenud, et ükski põlvkond pole elanud ilma sõjata, ja mõelnud, et mina sündisin Saksa okupatsiooni ajal, et vist pääsen ära.“ (2)

„Looja näeb viis meetrit ette ja taltsutab sulge – seda, mis näeb, ta välja ei ütelda julge. Istub vaid saarel ta tagalat valmistab ette, et oleks, kus minna ta rahval, kui see kord on tõugatud vette.“ Selle järelehüüde kirjutas Ave Alavainu 30 aastat tagasi, kui kellegi kuri käsi oli Hiiumaal Kõpus pannud tule otsa Ülendi ohvripärnale. 600 aasta vanusest pühapuust jäi järele söestunud ront, kuid puu ärkas ellu. Neid luuleridu tuletab Ave nüüd taas meelde ning küsib ikka ja uuesti: „Millega lõpeb see melu?“

Veel paar kuud tagasi olnuks see enamikule lihtsalt üks paljudest Ave luuletustest, mille kirjutamise ajend oli juba ammu hägustunud, ent nüüd on see saanud hoopis uue mõõtme.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99