ELAME EDASI: Reigo loodab, et kriis lõpeb peagi ja me tuleme sellest välja targemate ning tugevamatena. «Ehk nagu teatrijuht Aivar Mäe meile ütles: «Oleme rahvusooperis igasuguseid keerulisi aegu üle elanud, elame koos üle ka praeguse raske aja.»»Foto: Erki Pärnaku
Inimesed
16. aprill 2020, 06:00

Ooperilaulja Reigo Tamm: „Praegu on aeg tehtu üle järele mõelda ja uusi sihte seada.“

«Aprill pidi olema mu elus kõige töisem kuu. Nüüd istun kodus ja mõtlen,» lausub ooperilaulja Reigo Tamm, kes jagab oma elu kolme linna – Tallinna, Tapa ja Tartu vahel.

«Aprill pidi olema mu elus kõige töisem kuu. Nüüd istun kodus ja mõtlen,» lausub ooperilaulja Reigo Tamm, kes jagab oma elu kolme linna – Tallinna, Tapa ja Tartu vahel.

Tallinnas on Reigol (31) kodu ja töö ehk solistiamet rahvusooperis Estonia. Tapal kuulub mees kohaliku valla volikokku ja püüab elu edendamiseks kodukandi patrioodina üht-teist ära teha. Emajõe Ateenas hoiab kuus hooaega Vanemuises töötanud Reigot iga-aastase Tartu linna päeva kunstilise juhi amet ja kuni selle kevadeni ka kubjas Hansu roll ooperis «Rehepapp». Selle viimased etendused, nagu ka ülesastumised Estonias, jäid kõik eriolukorra tõttu ära.

Mõttelennu taltsutamine«Aprillis pidi olema 21 etendust-kontserti – see olnuks mu elus kõige töisem kuu,» nendib ooperilaulja kahetsusega hääles. Peale teatrietenduste jäid ära ka operetikontserdid Tartu ülikooli sümfooniaorkestriga ning Georg Otsa sajandale sünniaastapäevale pühendatud tuur «Unustamatu Mister X». Tõsi, viimane lükkus sügisesse. «Nüüd istun kodus ja mõtlen,» märgib mees, lisades, et on kolmandat hooaega rahvusooperi koosseisulise solistina tegelikult õnnelikus olukorras. Vabakutselistel muusikutel on praegu väga raske.Eriolukorra esimestel nädalatel pidi muidu tegutsema harjunud muusik korduvalt mõttelendu taltsutama. Näiteks siis, kui mõtles, et tööd praegu ei ole – teeks selle asemel haltuurat. Või et terve aprill on vaba – oleks aeg kuskile pikemaks reisile sõita. «Kõigi nende mõtete tekkimisel jõudis reaalsus sekund hiljem kohale.»Ta on mõelnud, et ärkamisaja generatsioon, kuhu ta isegi kuulub, on seni elus näinud ainult häid asju. Või kui ongi veidi keerulisemaks kiskunud, tiksub alati kuklas teadmine, et läheb paremaks. Olgu see siis astumine Euroopa Liitu, NATOsse või pürgimine Euroopa viie rikkama riigi hulka. Nüüd valitseb aga teadmatus eesoleva suhtes. «Ilmselt on see kõik millegi algus ning tulevikus räägitakse elust enne ja pärast viirust,» pakub ta. Häid ideid tulevikuksSamas on keeruline aeg välja toonud ka inimeste loova ja parema poole. Reigo viitab näiteks veebikontsertidele, mida paljud armastatud muusikud kodust annavad. «Seda head mõtet peab olema võimalik veel edasi arendada, miks mitte pidada maha kasvõi e-laulupidu,» usub kultuurikorraldajana aastaid tegutsenud mees veendunult. Tema hinnangul paneb nelja seina vahel olemine meie mõtted esmasest šokist üle saades kiiremini tööle ja motiveerib lahendusi otsima. «Loodan südamest, et eriolukord ei tähenda vaid e-kooli ja teiste e-lahenduste edasiarendamist, vaid toob kaasa veel hulga häid ideid.»

Edasi lugemiseks: