Harjumuste muutmine ei ole lihtne, kuigi inimese loomuses on valida olemasolevatest variantidest parim. Foto: Pixabay
Eneseareng
20. juuli 2021, 10:07

Psühholoog: „Harjumuste teadlik muutmine ei ole lihtne.“

Harjumused on nagu õhk, mida me hingame – need on olulised, kasulikud ja vältimatud. Harjumuste teadlik muutmine ei ole lihtne, kuid kui suudame seda enda jaoks vajalikuna tõlgendada, siis on muutustega harjumine kergem, selgitas Kliinik4 psühholoog Kristjan Tamm.

Psühholoogi sõnul kujunevad inimeste harjumused valdavalt iseenesest, need on nagu otseteed, mis hoiavad kokku aega ning energiat. Kõik, mis meie mõtetes toimub, on tavaliselt automatiseeritud ja avaldub harjumustes. „Reaalsuses muutuvad meie väikesed harjumused tihedamini, kui me endale ette kujutame. Me ei pane seda lihtsalt tähele,“ ütles psühholoog Kristjan Tamm.

Harjumused tekivad lihtsalt, kordame mõnda aega ühte toimingut ja see muutub meie jaoks normaalseks. Näiteks hammaste pesu – inimesed üldiselt ei pea seda endale pidevalt meelde tuletama, sest ajapikku saab see loomulikuks tegevuseks igal hommikul ja õhtul.

Mõnda halba harjumust, nagu näiteks vähene füüsiline aktiivsus, ebatervisliku toidu söömine või suitsetamine, on psühholoogi sõnul keeruline murda. „Kõik need tegevused muutuvad aju jaoks meeldivaks ja keha võitleb seetõttu visalt käitumismustrite säilitamise nimel,“ ütles Tamm.

Muutused võivad tõsta elukvaliteeti

Meil on lihtsam harjumusi muuta, kui saame sellest tuntavat kasu. Kuigi iga muutus nõuab tööd, läheb see hõlpsamalt, kui teadvustame, et sellega paraneb näiteks meie elukvaliteet.

Kuidas siis harjumusi muuta? Kõige lihtsam on alustada väikestest sammudest, mis on seotud juba olemasoleva harjumuse või sageli korduva käitumisega. Kui alustada trenni tegemisega, siis toimib paremini vaikselt teatud harjutuste sooritamine. Selline tegevus kujundab harjumuse ja mõne aja pärast on inimene suuteline treeningkoormust tõstma.

Tamme sõnul ei tasu harjumuste muutusi karta. Pigem võtta väiksemad, igapäevaelu mitte nii tugevalt mõjutavad muutused omaks ja üritada neid sobitada oma eluga. „Sellisel juhul kulgeb muutus enamasti märkamatult. Tähtis on mõtteviis – kui muudatusse suhtuda positiivselt ja kohandada see ilma suuremate probleemideta enda igapäevaellu, siis lähiajal muutub see harjumus loomulikuks,“ ütles psühholoog Tamm.

Uued harjumused, mitmekülgsem isiksus?

Raskus teha muutusi tehnoloogia kasutamise harjumuses tuleneb Kristjan Tamme sõnul eelkõige mugavusest. „Kui inimese ees on mingi ülesanne, siis proovib ta hakkama saada olemasolevate oskustega. Kui nendest ei piisa, tekib vajadus õppida selgeks uus oskus, mille pikaajaline kasutamine võib viia harjumuse tekkimiseni,“ ütles ta.

„Selliste lihtsamate harjumuste muutmine, näiteks teiste telefonirakenduste kasutuselevõtt, tuleb üldiselt kiiresti. Kaasa võib aidata vajaduspõhisus ning sisemine ja välimine motivatsioon, kuid eelkõige inimese enda huvi millegi uuega tutvuda.“

Kuigi harjumuste muutmine võib esialgu tunduda tõelise väljakutsena, on tehnoloogiatootjad kindlad, et sellega kaasnev kasutegur on suurem.

Harjumuste muutmist võib takistada ka alternatiivide puudmine, kuigi võib tunduda, et ainult üks võimalik valik teeb elu oluliselt lihtsamaks. Psühholoogi sõnul on tegelikult inimese loomuses aga kõige parema valimine. Mitme valikuvariandi olemasolu tekitab inimeses rahulolu, et variante on ning ta suudab kõiki omavahel edukalt võrrelda, et kokkuvõttes teha isiklik otsus kõige sobilikuma kasuks.