Foto: PantherMedia/Scanpix
Suhted
2. aprill 2020, 10:42

ARMASTUS JA KOROONA: kuidas hoida suhet, et esimene käik poleks lahku

Paarisuhted pannakse praegusel kriisiajal proovile. Ehkki teoorias võib ju arutleda, et kalli inimesega koos kodus olla on vaid puhas rõõm, näitab reaalsus sageli midagi muud. Kui paaril on lapsed ning üheaegselt tuleb olla lapsevanema, õpetaja ja kodukontori tubli töötaja rollis, kipub paarisuhte eest hoolitsemine unarusse jääma. Nii on pinged kerged tekkima.

Hiinas on juba nähtud ja mujal maailmas ennustatakse abielulahutuste sageduse tõusu. Samuti võib kõige hullemal juhul sageneda perevägivald – ka selline, mille taga on lihtsalt üle võlli läinud ärritus ja üldine pinge. Et paarisuhe keerulisel ajal ikka pigem häid emotsioone pakuks, tasuks meeles pidada mõningaid üldiseid põhimõtteid.

Aktsepteerige mõlemad, et praegune aeg on suhtele ja kogu perele suur väljakutse. Ükskõik, kui kuum on teie armastus, kui terved või majanduslikult kindlustatud te ka pole – kõige lähedasematega päevade kaupa üldise murelikkuse ajal ninapidi koos veetes on tülid kerged tekkima. Heade suhete nimel tuleb praegu väga teadlikult tööd teha.

Pere ühisteks tegemisteks tuleb võtta aega. Isegi kui laste ja tööga on palju tegemist ning kodu küllalt kitsuke. Kuid ära ei tohi unustada ka, et kõik vajavad aega omaette olemiseks ning ka eraldi paarisuhte jaoks. Loomulikult ei õnnestu aega täiuslikult kolmandikeks jagada, kuid seda, et kõik kolm – pere, paar ja „mina“ ise – oleme tähtsad, on oluline vaimse tervise seisukohalt meeles hoida. Ja päris eraldi, üksi olemise aega võiks olla ka mujal kui tualettruumis.

Paarisuhte jaoks tuleb eraldi aega planeerida. Romantika ja seksuaalsus võivad olla ohus, kui elamispind väike ja laste saginat on päev otsa kõik kohad täis. Kus leiate aega, et midagi kahekesi koos teha ja mis see üldse oleks? Tegelete aknalauapealse potipõllundusega? Filmi vaatamine, aga millise? Mängite koos mõnda arvutimängu, lapsi kampa ei võta? Lähete rõdule kahekesi koos teed jooma või suitsu tegema? Leppige kindlasti ka kokku, et kui see on teie paarisuhte aeg, siis teiste inimestega sõnumite vahetamine ja virtuaalmaailm jääb selleks ajaks kõrvale. Mis oleks aga, kui saadaksite üksteisele keset päeva seksikaid ja lõbusaid sõnumeid? Igatsevaid e-kirju? Või ka vanamoodsaid paberile kirjutatud kirju? Proovige ja katsetage julgelt!

Austage üksteise piire, nii ajalisi kui ruumilisi. Ärge eeldage, et kui kallim on kogu aeg kodus, on teil õigus iga hetk talle oma mõtete ja juttudega peale lennata. Päevakava tegemine, aja ja elamispinna planeerimine on hädavajalik – ka siis, kui elate avaras majas. Trepil hüppav või koeraga mürav laps ei pruugi sobida ema või isa tööalaste kõnede taustaks. Pange paika, kes kus töötab, mängib, õpib ja millal. Selle võiks ära teha ka siis, kui üks või mõlemad vanemad käivad veel väljas tööl ning ainult lapsed on kodus, sest kui peate ootamatult karantiini jääma, olete juba valmis uut moodi toimima.

Püüdke mõelda probleemilahenduslikus võtmes, asjalikult. Mis on hetkel lahendamist ja korraldamist vajavad asjad ja kuidas need kõige paremini saaks ära teha? Lapse parem ajaplaneerimine? Vanatädile toidu või endale värske õhu hingamise korraldamine? Mõelge elukaaslasega teineteisest kui meeskonnast, kel on ees ja käsil väljakutseid täis ülesanne. Mis tuleb probleemi edukaks lahendamiseks läbi mõelda, millist infot vajate? Tehke ajurünnak, kuidas olukorda võiks lahendada, teretulnud olgu ka esmapilgul totakad ideed. Kaaluge seejärel kõiki ideid plusside ja miinustega ning valige sobiv lahendus – ja kontrollige kogu aeg, kas see ikka toimib plaanitult.

Rääkige ausalt koduste tööde-tegemistega seotud probleemidest. Pidage silmas, et koormus jaguneks võrdselt. Kui näiteks naisele on kokkamine ka seni meeldinud, võib ta uudses olukorras kergesti läbi põleda. Lisaks sellele, et valmistab kolm korda päevas toitva ja maitsva söögi, tuleb tal ju teha ka oma tööd ning kaitseldada muidu lasteaias olnud last või mitut. Leppige kokku laste mängimistes-õppimistes kaasalöömine, koristamised, vaba aja sisustamises initsiatiivi võtmine.

Leppige omavahel (aga ka lastega) kokku reeglid, kuidas üldse suhelda. Sõbralikkus ja lugupidamine võiksid olla märksõnad. Proovige üksteist võimalikult palju tunnustada. Kui närvid on krussis – ja nii pingelisel ajal on nad rohkem krussis kui muidu – või tekib arusaamatus, kuidas siis toimida. Kokkulepe, et ühtegi suppi kuumalt ei sööda, aja mahavõtmine ja sellest kinnipidamine võiks saada harjumuseks. Leppige kokku, et igasuguste tunnete tundmine on aktsepteeritav ja arutage läbi, kuidas keegi võiks neid väljendada – et teistele haiget ei teeks. On ju inimestel koduväliste tegevustega seotud stressileevendusviisid paljuski ära kukkunud.

Hirmudest võib alati rääkida ja tuleb ka kuulata. Ettevaatlik tuleb olla pool-automaatsete ja justkui rahustamiseks mõeldud fraasidega nagu „ära liialda“, „võta rahulikult“ või „oleks mul sinu mured“. Arutage avatult, kuidas saaksite üksteist emotsioonidega toime tulemises toetada – kui sinul on juhtmed kokku jooksnud, mida sa tahad, et ma teeksin? Saaksid sa seda mulle seda öelda, ma ise ei pruugi alati taibata? Viige kodus sisse rutiin, et arutate omavahel, kuidas kellelgi päev läks – kas ta sai plaanitud asjad tehtud ja mida võiksite kõik koos paremini teha, et teisel päeval parem oleks.

Leppige kokku, et teie paarisuhtes tüüpiliselt tülisid ja arusaamatusi tekitavad teemad on praegu kõrvale pandud – keskenduge hetkel olulisele ja sellistele, mis kumbagi väga ei ärrita. Klassikaline küsimus, et mida mina saan praegu teha suhte heaks – mitte ei oota kogu aeg teiselt pingutamist – on eriti asjakohane. Praegu pole ka aeg võtta ette sügavaid suhteteemalisi vestlusi ja analüüse. Tõenäosus, et teine ärritub ja tajub, et on nurka surutud ega saa kuskile põgeneda, on väga suur. Tülisid tuleb ette parimateski paarisuhetes, praegu aga on aeg end kokku võtta ja näidata lastele, et oskate enda tunnetega ja suhtlemisapsakatega vajadusel toime tulla.

Kui on võimalik kodust välja minna, mõelge läbi ka see. Millal minna kogu perega ja millal kahekesi või hoopis üksi? Ärge jääge kinni soovi leida võimalikult looduskaunis koht, võib ka sõita autoga natuke linnast välja ja suvalise külatee peale keerates pisut võsa vahel kõndida.

Otsige abi! Kui närvid on viimase piirini pingul, kodused suhted – ka paarisuhe – on sassis ja pingutustest hoolimata korda ei tundu saavat, siis ärge jääge omapäi asjade paranemist ootama. Helistage psühholoogilise esmaabi saamiseks telefonil 1247 ja pidage meeles, et paljud pereterapeudid pakuvad abi ka praegu, videosilla vahendusel.