Lapsed vajavad vanemate abi ka vaba aja sisustamisel

Enne koduõppele jäämist oli laste päevakava üsna rutiinne: päeva esimene pool möödus koolis, kus õppetöö vaheldus puhkust võimaldavate vahetundide ja kindlal kellaajal lõunasöögiga. Koolipäevale järgnesid trennid ja huviringid, kusagile mahutati sõpradega ajaveetmine ja meelelahutus. Nüüd on lapsed juba kaks nädalat veetnud suurema osa ajast kodus kas kogu perega, kui ka vanemad teevad tööd kodukontorist, või päris omapäi. Nii ühel kui ka teisel juhul tuleb lapsele koostada päevakava, soovitavad Rajaleidja psühholoogid. Oleks hea, kui kava järgiks võimalikult täpselt varasemat rutiini ning näeks kindlal ajal ette nii õppimise, vaba aja kui ka kodused kohustused.  Vajadusel võite koos lapsega välja mõelda ka motivatsioonisüsteemi ja muuta päevakava järgimise mängulisemaks.  

Mõistlikult sisustatud päev

Alati tuleks päevakava koostada koos lapsega, võttes arvesse ka tema ettepanekuid ja soove, ning leppida kokku, kuidas hakkavad vanemad selle järgimist kontrollima. Näiteks kui ema-isa on päeval tööl ja laps peab iseseisvalt hakkama saama, võiksid vanemad talle iga uue päevakavapunkti alguskellaajal helistada, et küsida, kuidas eelmine tegevus läks ja tuletada meelde järgmise algust. On oht, et omapäi olles veedavad lapsed terve pika päeva internetis videomänge mängides või filme vaadates. Et kodune aeg mõistlikumal viisil täidetud saaks, tuleb emal-isal teadlikult aidata lapsele tegevusi otsida ja sõlmida temaga kokkuleppeid päeva sisustavate tegevuste asjus.

Kui aga ka vanemad teevad praegu kaugtööd ja kõik on päevad läbi kodus, võiks pere koostada ühise päevakava. Niisugust kõigile pereliikmetele mõeldud kindlate tegevustega päevakava koostades näitavad lapsevanemad lastele muu hulgas, et ka täiskasvanud inimese elus on kindlalt paika pandud toimingud ja et niisugune päevakava mitte ei piira ega kammitse, vaid aitab argielu lihtsustada ja päeva organiseerida. Üheskoos kokku pandud päevaplaan peab arvestama kõigi asjaosaliste kohustusi, soove ja vajadusi. 

Kaasa lapsed kodutöödesse

Kohustuste poolelt ei peaks laste osa piirduma vaid koolitöödega. Kindlasti tasub üle vaadata kõik kodutööd, milles lapsed saaksid kaasa lüüa. Suuremas peres võiks need kokkulepped päevade peale jagada ja päevakavas täpselt kirja panna, et hiljem ei tekiks asjatuid nääklusi ja vaidlusi, kes katab ja kes koristab laua, kes peseb nõud või paneb need nõudepesumasinasse, kes selle tühjendab või pesu kuivama paneb, kes millal lemmikloomale süüa annab või koeraga jalutama läheb. 

 Pere praktilises igapäevaelus saab osaleda väikelapski, tuleb vaid anda talle jõukohased ülesanded. Varakult tasub lapsed kaasata ka köögiaskeldustesse. Kokkamine ja koristamine arendavad väikelapse peen- ja üldmotoorikat, areneb kõne ja sõnavara. Koos süüa tehes vesteldakse tavaliselt palju ja kui selliste ühiste kokkamistega maast madalast harjunud laps on jõudnud teismeikka, saab temaga just köögis askeldades sujuvalt ära rääkida kõik jutud, ka sellistel teemadel, mis muudes tingimustes tõrke võiksid tekitada. Mõistagi hakkavad köögis askeldavale lapsele justkui iseenesest külge ka kokkamistarkused ja õige pea saavad vanemad mõne toidukorra ettevalmistamise juba järeltulijate hooleks jätta – tuleb neid lihtsalt usaldada.

Päevakava koostades 

• Pange kindlasti kirja, millal ja kui pikalt on lapsel lubatud vaba ekraaniaega veeta.
• Võite lapsele soovitada näiteks treeningvideoid, videoloenguid, aju treenivaid mänge ja muud harivat, mida internetis vabal ajal teha.
• Ise kodus olles kaasake lapsed kodu koristamisse ja toidu valmistamisse.
• Leidke lapsele eakohane juturaamat ja leppige kokku, mitu lehekülge ta iga päev loeb. Õhtul arutlege koos lapsega loetu üle, lugege talle ette mõned leheküljed samast raamatust - või laske hoopis lapsel endale ette lugeda. 
• Kavandage ka ühine värskes õhus viibimise aeg. Vältige avalikke ja rahvarohkeid kohti, leidke võimalusi sõita mere äärde, metsa või mujale loodusesse – kõrvalisi paiku pole keeruline leida. 
• Otsige kappidest üles kõik unustatud lauamängud ja veetke ühiselt aega.
• Ärge unustage, et iga laps vajab oma vanemate tähelepanu – ka teismelised, kes seda alati ise ei küsi. Kuulake oma lapsi, leidke aega nendega rääkida, maailma asju arutada ja neid vajadusel rahustada.

Allikas: Innove/Rajaleidja