ME SAAME HAKKAMA | Janek Mäggi: „Optimistid elavad kauem kui pessimistid.“

«Olete näinud Roberto Benigni filmi «Elu on ilus»? Linateost, mis võitis kolm Oscarit ja rääkis mehest, kes viiakse II maailmasõja ajal koos väikese pojaga koonduslaagrisse. Et mitte alla anda, sisendab isa pidevalt pojale, et kogu õudne lugu on vaid mäng, kus vastupidavuse eest antakse punkte – ja varsti lõpebki kõik kole. Pea vaid vastu! Minu lemmikfilmi põhisõnum kõlabki täpselt nii: homme on parem kui täna. Elu on ilus!

Praegu on rasked ajad, aga ikkagi tuleks keskenduda pigem sellele, mis on hästi, mitte sellele, mis on halvasti. Töö mõttes minul väga suuri muutusi ette näidata pole, sest enamik suhtekorraldustööst tehaksegi arvutis. Tõsi – praegu küll ainult arvutis, aga eneselegi üllatuslikult olen mina sel vabatahtlikul karantiiniperioodil märksa efektiivsem. Kohtumisi ja koosolekuid saab ju pidada ka videosilla abil. Nüüd tuleb seda kõike teha muidugi kodust, kus kõik pereliikmed viibivad samal ajal minuga ühe katuse all. Eks see vahel tekitab pingeid, sest ikka mängib kellelgi muusika liiga valjult, või tuleb siis keegi koeraga välja saata, või tahab keegi midagi just kõige ebasobivamal momendil, aga suurt ma ei nurise. Elu läheb edasi. Ja eestlane on visa hing. Põhjasõja ajal puhkenud katk niitis eestlasi vikatiga, aga lõpuks ajasime ikka jalad alla.

Praegu on mul mahti veelgi rohkem sotsiaalmeediat jälgida ja see kinnistab minus veendumust, et vaatamata valitsevatele oludele oleme ikka sama targad või sama rumalad. Inimeste kirev palett avaldub heitlikes oludes kõige paremini. Ei saa salata, et FBs pakutakse sel keerulisel ajal ikka väga toredaid ideid ja kasulikke arutelusid. Ka isegi kõige õelamatest kommentaaridest võib enda tarvis miskit kasulikku leida. Peamine on, et keegi lauslollusele agiteerimisega kaasa ei läheks ja reegleid eirama ei hakkaks. Tohutuid toiduvarusid meie pere kokku ei kogunud, vajadusel käin ikka poes ja üht-teist leiab keldrist alati. Näiteks õunamahla on meil korralikult ja sügisel ostsime Kostja Sibulatalust hunniku sibulaid. Vahel põikan maakoju ka, teen tööd, tõmban kopsud sõnnikuga rikastatud õhku täis ja rügan edasi. Algas kevad. Elu on ilus.»