Puukentsefaliiti põdenud noor naine: „See oli väga õudne kogemus!“

Väike puuk võib palju pahandust teha ja end veel aastaid hiljem valusalt meelde tuletada. Kindel on see, et puukentsefaliidiga ei tasu loteriid mängida – pigem vaktsineeri aegsasti.

Kuus aastat tagasi leidis Ly (23) käelt imepisikese, peaaegu läbipaistva puugi. Muretsemiseks naine põhjust ei näinud – Saaremaal elades on puuke ikka kehal jalutanud ja ükski neist pole seni kurja teinud.Nädal hiljem tekkis aga väike palavik, mis kestis kaks-kolm päeva. Internetiavarustest palavikule põhjuseid otsides jõudis noor naine kiiresti mõtteni, et põeb mõnda puugihaigust. Kahjuks keegi lähedastest ei uskunud teda. Ly otsustas südamerahustuseks siiski perearsti juures ära käia, et lõplik selgus majja saada ja kahtlusi hajutada. Arst tegi analüüsid, rahustas patsiendi maha sõnadega, et ilmselt on tegu stressiga, ja saatis ta koju puhkama.«Lühikest aega oligi kõik korras, aga ühel päeval silmi avades oleksin nagu pea peal seisnud – maailm pöördus täiesti pahupidi ja nägin kolmekordselt. Kutsusin kohe ema ja sõitsime EMOsse.»

Udupilves haiglaeluEdasi arenes kõik kiiresti – Ly pandi kohe pikali, tehti vereproovid ja -analüüsid ning saadeti kompuutrisse. Õige pea tuli arstilt diagnoos: puukentsefaliit.Naine viidi neuroloogiaosakonda tilguti alla ja tal asuti palavikku alandama. Terve järgnev nädal haiglas möödus kui halb unenägu – enesetunne oli pidevalt halb, palavikku alandavad süstid küll veidi parandasid olukorda, kuid õhtuti tõusis kehatemperatuur taas 39–40 juurde.«Üks öö oli väga kriitiline. Palavikku ei saanud alla mingil moel ja varitses oht koomaseisundisse langeda. Õde istus terve öö mu voodi äärel. Mäletan vaid seda, et mind äratati voodiriiete vahetamiseks paar korda üles, sest higistasin nii meeletult,» meenutab Ly õudusega.Hommikuks oli aga kõik justkui imeväel möödas – palavik kadus täiesti ja kõik sai justnagu korda. Naine jäeti veel paariks päevaks haiglasse jälgimise alla ja saadeti siis koju taastuma.«Haiglast koju tulles mulle süste enam ei tehtud ja tilgutit ka ei pandud. Ühel hetkel tekkisid taas meeletud lihasvalud, mis öösiti magada ei lasknud. Õnneks nädalaga need kadusid.»