Tallinna praost Jaan Tammsalu: „Elu mõte on oma roll üles leida.“

«Ma ei taha öelda, et olin kunagi meeletu möllumees ja nüüd vaga vend. Arvan, et ma pole väga palju muutunud,» sõnab Tallinna praost Jaan Tammsalu.

Jaan sai hiljuti 60 ja ühtlasi täitus 15 aastat Tallinna Jaani koguduse õpetajana. Küsimusele, kas äsja sarjas «Meie vaimulikud» ilmunud teos «Jaan Tammsalu» on tähiseks teatud küpsusele, vastab mees talle omasel humoorikal moel, et ehk hoopis üleküpsemisele.«Selliste raamatute ilmumisel käib sisemine võitlus jõudude vahel, mis pead tõstma hakkavad. Esmalt edevus, et katoliku kiriku kirjastus mind selle teosega teiste samas sarjas olnud vaimulikega ühte ritta seab. Seejärel kartus, et miks just mina. Sest kui oled 60 ja hakatakse elulooraamatut tegema, käib peast läbi mõte, kas peaksin nüüd surema või tuleb edaspidi vol. 2 või vol. 3,» arutleb praost. «Just sel põhjusel otsustasingi, et saagu mu elulooraamat vestluste vormis inimestega, kes mind kõige paremini tunnevad. Pealegi taipasin, et kui unustan ära 30 minutit tagasi abikaasale öeldud sõnad ja väidan vastupidist, no mida ma räägin siis sellest, mis juhtus 30 või 45 aastat tagasi? Meeldiv vale, mitte elulooraamat!»

Lahkumine SaaremaaltJaan ei pea siiski mälus palju sobrama, et täpselt mäletada, milline oli see sünnikohast Kuressaarest Tallinna õppima tulnud 15aastane noormees.«Olin klassijuhataja peale äärmiselt solvunud poisinolk,» lausub ta. «Ta viskas mu kaheksanda klassi lõpupeolt välja. Üks klassiõde tuletas mulle peol meelde ammust kihlvedu, mille ma viinapudeli näol võitsin. Kooli kõrval elanud klassiõde lubas selle ära tuua, kuid jäi vahele. Minuni see pudel ei jõudnudki. Olin klassijuhatajale terve viimase aasta pinnuks silmis. Kuna ma komsomoliüritustel ei käinud, käratas ta kord, et äkki võtaksin endale ka lõpueksamitest vabastamise tõendi. Läksingi haiglasse tõendi järele ja minestasin arstide silme all koridoris ära. Muidugi sain eksamitest vabastuse, viisin tõendi klassijuhatajale ja tema maksis mulle selle eest korralikult kätte. Siis tekkiski soov Saaremaalt lahkuda, ehkki varem plaanisin keskkoolis jätkata.»