Psühholoog soovitab: kuidas hoida paarisuhet tervena ka karantiiniajal ninapidi koos istudes

Nõuandeid, kuidas karantiiniajal suhted terved hoida, jagab psühholoog ja juhtimisnõustaja Eva-Maria Kangro.

* Seadke pereringis sisse päevaplaan ja arutage see omavahel läbi. Näiteks hommikusöögilauas. Nii tekib ühine arusaam üksteise tegemistest, ootustest ja vajadustest, on ka lihtsam teistega arvestada ja üksteisele abiks olla. Eeldamisest, et küll kõik laabub iseenesest, ei pruugi abi olla, sest selgeltnägijad ei ole meist keegi ning vääritimõistmised ja negatiivsed emotsioonid on kerged kuhjuma, eriti väsinud peaga. 

* Märka igas päevas positiivset ja fikseeri tähelepanekud. Positiivne tagasiside on elus see, mis annab jõudu ja viib edasi. Ja mida tähele paneme, see ka kinnistub ja kordub. Paraku kipuvad närvilised olud positiivset varjutama, mistõttu tasub viimasele tahtlikult tähelepanu suunata. Kuidas seda teha? 

1. Tee lähedastele spontaanseid positiivseid avaldusi ehk komplimente ja väljenda tänu. Iga päev, mitu korda! Ära pelga, siira komplimendiga ei ole võimalik mööda panna ega teist ära rikkuda, kuid kasu võib sind üllatada. 

2. Ole endaga teadlikult rahul ja pane need tähelepanekud päeva lõpus kirja: mis oli tänases päevas toredat, mõnusat või mille üle uhkust tundsid. Jaga mõtteid ka lähedastega ja kutsu neidki üles sedasama tegema.  

* Anna endale ja teistele ruumi. Me kõik vajame vähemal või rohkemal määral privaatsust – omaette olemise aega ja ruumi. Üksteise suhtes empaatilised olles on võimalik tekitada igasse päeva omaetteolemise võimalusi. Ühe inimese eraldumise vajadus võib seejuures olla teise omast päris erinev.   

* Hoia oma rutiine ja rituaale. Psüühika vajab muutustega toimetulekuks stabiilsusetunnet. Üks viis seda tagada on säilitada elus sinu jaoks olulised kordused. Olgu see hommikune tegevuste järjekord, õhtune vann, omaette jalutuskäik vm. Rutiinid on sisemise rahu hoidmisel tähtsal kohal, kuitahes pisikesed need ka poleks.

* Tekitage perega ühist sotsiaalmeedia- ja netivaba aega. Pidev online-elu väsitab aju ja nii muutume tülpinuks ning kergesti ärrituvaks. Vabanenud aega kasutage näiteks koos kokkamiseks, lugemiseks, lesimiseks või miks mitte ka niisama ulakuste kordasaatmiseks. Aju vajab ka mänguaega. 

* Mine loodusesse. Kõlab kui klišee, ent on teaduslikult kinnitatud fakt, et looduskeskkond mõjub stressi maandavalt. Isegi keerulised vestlused sujuvad jalutuskäigu vormis ladusamalt. 

* Hoia keha vormis. Liikumine on tervise ja ilu pant, kes seda ei teaks. Aga mitte ainult füüsilise, vaid ka vaimse tervise pant. Kehaline aktiivsus alandab kortisooli taset ning soodustab aktiivsust ja heaolu tõstvate virgatsainete vabanemist ajust. 

* Taga omaette mõnuaeg partneriga. Rööprähklemine kodukontori, laste toetamise, elamise korrashoidmise ja söönuks saamise rindel võib viia selleni, et meeldiv ühisaeg kallimaga tundub kui kauge utoopia. Tegelikkuses on see siiski tähelepanu juhtimise ja aja võtmise küsimus. Et suhet hoida, tuleb seda toita. Ilma ei saa kuidagi. Reisida saab praegusel ajal näiteks magamistuppa, kodusauna või loodusesse. Ja lähedust toidavad need retked täpselt niisama hästi kui mistahes lõunamaaretk. Kallistus ei küsi kohta.