Pere ja lapsed

Uudsed käimiskepid võtavad mõnusalt võhmale 

Silja Paavle, 25. märts 2020, 17:30
Foto: Hakan Nordstrom

«Järgmisel päeval oli kätes, seljas ja õlgades tunne, et nüüd on küll korralik trenn tehtud,» kirjeldab Külli Samarüütel esimest treeningut uudsete bungypump-kõnnikeppidega.

Soov uudsete kõnnikeppide järele tekkis Küllil (51) kohe, kui ta neid eelmisel kevadel koos abikaasaga Nõmme Harku spordirajal tavapärasel kepikõnnitiirul märkas. «Uurisin kasutajatelt nende põnevate keppide kohta ja mis neis siis teistmoodi on. Sain neid korra ka proovida ja kohe oli selge, et just neid ma vajangi,» meenutab naine.Veebruaris üllatasid lähedased Küllit tema sünnipäeval just bungypump-kõnnikeppidega. Juba paari treeningu järel oli naise jaoks selge, et vahe tavakõnnikeppidel ja bungy’del on suur. «Tegemist on treeningkeppidega, millele on sisse ehitatud 20sentimeetrine vedrustus. Neile on lisatud ka erineva tugevusega takistus, mina kasutan neljakilose takistusega keppe,» kirjeldab ta.Bungy’dega kõndimine on Külli hinnangul märksa efektiivsem kui tavakeppidega. «Väidetavalt on töös 90% lihastest. See võib täitsa tõsi olla, sest juba pärast esmakordset kasutust tuli järgmisel päeval ikka hoopis teine tunne nii kätesse, selga kui ka õlgadesse. Ikka selline, et nüüd on küll korralik trenn tehtud,» naeratab naine. Kuna Külli oli tavaliste käimiskeppidega harjunud kiirkõnnil liikuma, tundusid esimesed kaks kilomeetrit uute keppidega üsna rasked. Ent tempot korrigeerides see tunne kadus.

Suurendab kaloripõletustBungypump-käimiskeppide maaletooja ja treener Toomas Kõiv kinnitab, et uudseid abivahendeid kasutades saab kogu ülakeha korraliku koormuse. «Ülakeha hakkab tööle tänu sellele, et kepid töötavad nagu amordid ja takistusi tuleb kõndides alla suruda,» selgitab ta. Samas aitavad need niinimetatud amordid liigeseid säästa ehk ei põruta neid nii nagu tavalised kepid. «Randmele, küünar- ja õlaliigestele langeb palju väiksem koormus kui tavakeppidega,» kinnitab mees. Toomas lisab, et kõnnikeppidega tehtud liikumistreening on vastupidiselt jooksmistreeningule ohutu nii nimmepiirkonnale kui ka põlvedele, kuid võrreldes tavakõnniga võimaldab see kuni 77% suuremat kaloripõletust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee