Inimesed

Küüditamisõudused üle elanud naine: „See on ime, millisest sopast on võimalik ühiselt välja tulla.“ 

Silja Paavle, 25. märts 2020, 06:58
ÜHESKOOS: Dagi (vasakul) ja Ageeda istuvad aeg-ajalt ühise kohvilaua taha ning räägivad kõigest olulisest. Elurõõm pole neid tarmukaid vanaprouasid, vaatamata üleelatud raskustele, maha jätnud.Foto: Silja Paavle

«Ülekohus oli nii suur, et see ei lasknud lootusel kustuda: midagi peab muutuma,» tõdeb koolitüdrukuna vangilaagrisse saadetud Ageeda-Andrea Paavel. Kogu tema pere elas üle küüditamisõudused.

Ageeda (89) veedab koos õe Dagmar Allaga (92) rahulikke vanaduspäevi kahetoalises korteris Mustamäel. Otsus koos elama hakata tundus ühel hetkel loomulikuna – pikad aastad Siberis ja vangilaagris õpetasid juba nooruses ligidaste toetuse ning kokkuhoidmise tähtsust. Pere olemasolu on seda olulisem, et nõukogude võim viis naised pikkadeks aastateks lähedastest eemale. Põhjuseks muidugi Paavelite pere soov iga hinnaga vaba Eesti eest seista. «Kasvasime tõelises Eesti vaimus ja okupatsioonivastased tegevused anti meile kodust kaasa,» selgitab Ageeda. Vabadussõjas võidelnud isa Antoni mõrvasid venelased 1941. aastal.Nii oli justkui loomulik, et 15aastane Ageeda levitas koos väikese noortepundiga venevastaseid lendlehti. Enne valimisi kandsid need näiteks sõnumit «Ärge hääletage kommunistide poolt». Tüdrukud võtsid kodust rasketel aegadel ka toitu ja viisid omal algatusel sõjavangidele.

Ausamba lõhkamineKõige rohkem häiris Ageedat ja tema sõbranna Ailit nende kooliteele Tõnismäele püstitatud pronkssõduri eellane, ajutine puidust monument Tallinna vabastajatele. Iga päev Hariduse tänavale kooli jalutades ja ausambast möödudes tundsid piigad, kuidas eestlastele nende vabadussõja mälestusmärkide õhkimisega liiga tehti. «Otsustasime venelastele näidata, mis tunne on, kui ausambaid lõhutakse,» kostab Ageeda. Tegevust planeeriti pikalt. Poisid õpetasid laskemoona valmistama ja korjasid vajaliku kraami tänavatelt kokku – pärast sõda vedeles seda kõikjal.Esimene katse ebaõnnestus, kuid 1946. aasta 8. mai õhtul lendas puidust kokkuklopsitud ausammas õhku. Mõistagi kerkis selle asemele kiirelt uus. Nädal pärast seda sündmust võeti tüdrukud kinni ja viidi Pagari tänaval asunud KGB kongidesse ülekuulamisele. Sealt suunati nad Patareisse ja sügisel saadeti kaheksaks aastaks vangilaagrisse. Kaheksas klass jäi pooleli.

Samal teemal

25. märts 2020, 22:44
GALERII | Patarei vangla värvus kommunismiohvrite mälestuseks punaseks

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee