Sel nädalal ajaloos ... hakati tähistama emakeelepäeva

«Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?» küsis maarahva laulik Kristjan Jaak Peterson oma oodis «Kuu». Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke, kes pööras tähelepanu eesti keelele kui kirjanduskeelele.

Nii Petersoni tegevus kui ka 1994. aastal Kadrinas avatud emakeele ausammas inspireerisid Sondas elanud emakeeleõpetajat Meinhard Laksi sedavõrd, et ta asus 1995. aastal emakeele kaitseks allkirju koguma. Sama aasta 7. detsembril andis ta riigikogule üle ettepaneku hakata keelepäeva tähistama riikliku tähtpäevana Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.Samal aastal jäi küsimus riigikogus arutamata, kuid Meinhard Laks tagus rauda edasi. 11. veebruaril 1999 kinnitas riigikogu viimaks emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks.Emakeelepäeval korraldatakse mitmesuguseid keelt väärtustavaid üritusi. Neist olulisem on Vikerraadio e-etteütlus. Põnev on fakt, et 2008. aastal alguse saanud etteütluse kirjutamine oli algul mõeldud ühekordse projektina. Tänavu 13. märtsil kell 10.30 toimub see aga juba 13. korda.Meie emakeelepäeva ei maksa segi ajada 21. veebruaril peetava rahvusvahelise emakeelepäevaga.