ÕL VIDEO | Anu Raud võrdles end tagasihoidliku värvukesega ja Tiiu Randviir vapra tihasega (3)

Tekstiilikunstnik Anu Raud pakkus end värvukeseks

Maismaalindudest on just varblasi maakeral kõige rohkem ja nad on inimesega tugevalt seotud. Meie kodumaal elab kahte sorti varblasi. Vanarahvas varblastel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema kohta öeldi ühtmoodi: värblane, värvuke, varvelus, säuts, sirts, vink, hallivatimees, vargapoiss, vadulane jne. Erandiks on vaid liigitus maja- ja nurmevarblaseks ehk siis vastavalt kodu- ja põldvarblaseks. 

Värvuke on elurõõmus, tragi, ettevõtlik, julge ja vapper linnuke, kes ei tee kellelegi halba. Ta on alati valmis säutsuma ja siristama. Arvatakse, et varblased said alguse Aafrika troopilises piirkonnas. Nende esivanemate isastel esindajatel oli iseloomulik must rinnaesine, kuid emaslinnud olid täiesti mittemidagiütleva pruunikirju sulestikuga. Levik toimus Niiluse suunas ja just sealt alustasid varblased ulatuslikku ekspansiooni põhja ja ida suunas.

Varblased kasutavad pesa loomiseks enamasti igasugu õõnsusi, hea meelega leiab kasutamist ka piisavalt suure lennuavaga pesakast. Koduvarblane on pesaehitusel osavam – ta võib vahel oma kerapesa punuda ka tihedasse puuvõrasse, eriti kuusele. Koduvarblast peetakse monogaamiks, sest ta ei suuda edukalt kaitsta rohkem kui üht pesapaika.  

Tegime juttu ka Anu Raua sõbranna, balletipedagoog Tiiu Randviiruga, kes pakkus end tihaseks

Ka selle linnu kohta on vaid positiivseid sõnu jagada. Tihane on väga armas, aga sealjuures tagasihoidlik. Tihane on samuti väike, aga väga tragi. Teda kohtab suurtes linnades ja väikestes linnades, looduses, metsas - absoluutselt igal pool. Tihane on väike vapper linnuke, kes on täis absoluutset vankumatut optimismi ja ta julgeb elada.

Kõige tuntum on meie jaoks rasvatihane, kes on saanudki nime sellest, et talle meeldib talvel rasva süüa. Hästi tuntud linnuna on tal palju rahvapäraseid nimetusi ja neistki paljud on rasvaga seotud. Näiteks rasvaants, rasvajaak, rasvavana, rasvapoiss, rasvalind, rasvanäkk. Kuna ta tuleb talvel külmaga inimese juurde toitu otsima, siis on teda kutsutud ka talitihaseks, külmatihaseks või külmavanaks. 

Rasvatihase laulu võib kuulda kevadtalvest alates, sulailmadega aga juba jaanuaris või isegi detsembris. Rasvatihasel on teada lausa üle 40 erineva häälitsuse. Mida mitmekesisem ja kõlavam laul, seda edukam lind on. Laulma hakkab rasvatihane juba varahommikul hämaras, õhtul võib teda kuulda kuni päikseloojanguni. 

Vaata videot!