Kirjanik Jaan Kross oma kodus 18.03 1990.Foto: Harald Leppikson
Inimesed
22. veebruar 2020, 00:01

Kirjanik Kross (19. II 1920 – 27. XII 2007) töötas süsteemselt, päevanorm oli üks masinakirjalehekülg puhast teksti

Jaan Kross ei tahtnud presidendiks, sest riigipea võib olla ka keegi teine, Krossi raamatuid saab kirjutada aga vaid Kross ise

„Jaan Kross arvas tegelikult ka, et Lennart Meri on presidenditöö jaoks sobivam. Muidugi võis see olla natuke ka lihtsalt hea vabandus – et meil on Lennart võtta, mis te siin minuga räägite,“ meenutab Jaan Krossi poeg Eerik-Niiles Kross 1992. aasta suve, mil hakati otsima kandidaate taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks.

„Jaan Kross arvas tegelikult ka, et Lennart Meri on presidenditöö jaoks sobivam. Muidugi võis see olla natuke ka lihtsalt hea vabandus – et meil on Lennart võtta, mis te siin minuga räägite,“ meenutab Jaan Krossi poeg Eerik-Niiles Kross 1992. aasta suve, mil hakati otsima kandidaate taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks.

Miks Jaan Krossist poliitikut ei saanud? Presidendiks ta ei kandideerinud ja riigikogus oli ainult aasta: septembrist 1992 septembrini 1993?

Kõigepealt peaks küsima, miks ta üldse riigikokku läks? Isa oli tol ajal ju ikka veel väga heas loomeeas (1992. aasta 19. veebruaril sai Jaan Kross 72) ning kindlasti oli tal oma kujutlustes mitu olulist asja kirjutamata ja plaane palju. Ma ei taha isa väga upitada, aga mulle tundub – kui me vaatame olukorda kõiksuse tasandilt –, et riigikogus 101 hulgas kaklemine pole ehk tõepoolest nii oluline, et sel puhul mõni palju kauem kestev tekst kirjutamata jätta.

Edasi lugemiseks: