Kultuur

Mark Soosaar avab oma uue Kihnu filmi tagamaid: „Alustasin juba kaheksa aastat tagasi.“ 

Helina Piip, 28. veebruar 2020 14:50

«Aastal 3000 on minu sünnipäev laupäeval,» teatab Kihnu tüdruk Kase Kai filmis nutitelefoni uurides. Ta on peaosaline Mark Soosaare uues linaloos «Kihnu lapsed ning...», kus väikesaare tulevikuvaade igas kaadris sama lootusrikas pole.

Mark, teid kutsutakse Kihnus Kase Margiks ja teie dokfilmi peategelane on Kase Kai. Kas Kase nimi on talu järgi pandud?Jah, see talu, kus ma Manijal elan, on Kase talu. Ja see talu, kus Kai koos ema, isa ja vennaga Kihnus elasid, on samuti Kase talu. Nii et meil on sama nimi, kuigi me ei ole sugulased. Hingesugulased küll, sest teeme ju Kaiga koos kihnukeelseid raadiosaateid – Vikerraadios Kihnu uudiseid.

«Kihnu laste» film valmis nelja-viie aastaga?Alustasin juba kaheksa aastat tagasi. Esialgu oli mõte, et anname lastele endile kaamerad kätte. Ostsime väikesed kaamerad ja lootsime, et lapsed hakkavad ise oma elu filmima. Aga ei leidunud ühtegi, kes oleks tahtnud seda pidevalt teha. Mõni proovis pisut, kuid siis tulid uued huvid. Väike kool ju ka – 30 õpilast, seal hulgas ei peagi suuri filmihuvilisi olema.Tegin siis ise.Vaataja näeb filmis laste argipäevi, omavahelist läbisaamist, tööd, suhteid looduse ja loomadega, kuidas laulupeol käidi ja pilli õpitakse. Aga teine teema on ka. Kuna Kihnus ei ole töökohti, lähevad emad-isad välismaale tööle ja kasvatavad lapsi interneti teel. Mõned pered kolivadki mandrile. See on kurb, kuid selliseid perekondi on Eestis mujalgi palju. Osa tuleb tagasi, paljud mitte. Kuidas sellises olukorras rahvuskultuuri säilitada – see on selle filmi teema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee