Kultuur

LUGEMISSOOVITUS | Susan Luitsalu „Ka naabrid nutavad“ avab eestlase olemuse neistki külgedest, mis päevavalgust ei kannata 

Andra Nõlvak, 21. veebruar 2020, 14:00
Susan Luitsalu "Ka naabrid nutavad".Foto: Andra Nõlvak
Susan Luitsalu kohe oskab – tema raamat "Ka naabrid nutavad" on selle ehe näide. Teos, mis kirjeldab naabrite suhteid prestiižses asumis, toob nii mõnelgi korral muige näole ja iseloomustab eestlaste olemust vaat et pareminigi kui Tammsaare "Tõde ja õigus". 

Raamatu keskmes on nelja naabermaja elanikud, kelle silmade läbi kirjeldatakse elu ja olu Lehtlarajoonis. Üksik vanem proua. Edukas poissmees. Keskklassi pere, kes on kõigi peale kade, aga tahab teiste silmis olla kõige parem. Jõukal järjel abielupaar, kelle lapsed on välismaale saadetud, kuid kelle koduseinte vahel juhtub asju, mis päevavalgust ei kannata. 

Samal teemal

Tegelaste seas on abikaasad, kes omavahel ei räägi, ent sünnipäeval tuleb sotsiaalmeedias siiski kuulutada, kui väga teineteist armastatakse, et teised kadedaks muutuksid. Samuti abikaasad, kellest üks elab koduvägivalla hirmus ega julge inimeste poole vaadatagi. Kas raamatus kirjeldatud seltskond, kuhu on nii rasked tüpaažid kokku sattunud, ka päriselt eksisteerib, teavad vaid need, kes sellises keskkonnas ise elavad.

Kohati totaalselt üle vindi keeratud lugu jutustab elust Eestis. Meie oma väikeses Eestis, meeldib siis meile seda tunnistada või mitte. See ongi tänapäevane "Tõde ja õigus", kus naabrid üksteise seljataga ussitavad, haiglase huviga sotsiaalmeedias nuhivad, akendest sisse piiluvad ning üksteise juuresolekul head nägu teevad. 

2019. aasta lõpul ilmunud raamatus on Luitsalu puudutanud ka praegu aktuaalseid teemasid nagu anonüümsed kommentaarid, koduvägivald, tervislikud eluviisid ja alkoholi liigtarbimine.

Veidi dramaatilises ja kohe kindlasti väga iroonilises loos tunneb igaüks kellegi ära. Kas oma naabri, sõbra või ehk ka iseenda. Samas annab see hea läbilõike meie ühiskonnast. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee