Aafrikas vabatahtlikuna käinud Marge: „Tundsin Ghana naisi vaadates vahel kadedust.“ (1)

«Eesti ja Ghana kultuurilised erinevused on küll suured, kuid eestlased peaks sealsetelt rahvastelt üht-teist õppima,» usub Marge Sults. Tema tundis end mitme Aafrikas veedetud kuu jooksul üsna koduselt.

Marge (56) sattus Ghanasse Kongo külla MTÜ Mondo ja Euroopa Liidu vabatahtlikuna. Et naisel mõlkus Aafrika külastus pikalt mõtteis, ei mõelnud ta aasta eest just kuigi kaua, kui silmas suhtlusportaalis Facebook vabatahtlike otsimise kuulutust. «See juhtus nii õigel ajal, parasjagu avanes võimalus muude tegemiste kõrvalt minna,» lausub naine. Takkajärele võib kinnitada, et sel viisil Aafrikasse minek on väga turvaline ja vajadusel on ka kohapealne toetus.

Naised lesestuvad nooreltPikalt Tallinna Tehnikaülikoolis ja gümnaasiumis majandust õpetanud ning idufirmade loomises osalenud naine läks Kongo külla ettevõtlusteadmisi edasi andma. «MTÜ Mondo on seal aastaid edendanud kahe naiste kooperatiivi tegevust. Ühes punutakse korve ja teises tehakse shea-pähklitest võid,» kirjeldab ta.Neid kahte kooperatiivi ühendab tõik, et enamik töötajaist on lesknaised. «Meeste suremus on Aafrikas kõrge olme- ja liiklusõnnetuste, alkoholismi ning haiguste tõttu, seetõttu peavad lesepõlve üsna noored naised,» selgitab Marge. See tähendab omakorda, et õrnem sugu jääb ilma paljust, millega on senises elus harjunud. Ghana omandisuhted on meile arusaamatud, kuid lihtsalt seletatuna saavad seal maa kasutajaks olla mehed. Lesed ei pruugi meestele kuulunut enda käsutusse saada, põllumajandus on aga peamine elatusvahend. Nii aitavadki leskedele tööd andvad kooperatiivid neil eluga toime tulla.