Minister Reinsalu aastakõnes: Eesti välispoliitika keskmes on meie rahvuslike huvide kaitsmine maailmas (22)

Minister rõhutas, et Eesti viib ellu iseseisvat ning järjepidevat välispoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATOsse. Eesti mõju kasvatamisel on tänavu erilise tähelepanu all ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmesus, tugeva transatlantilise sideme hoidmine, Kolme mere algatus ja välisteenistuse laiendamine.

„Me oleme saja aasta jooksul läbinud keerulise teekonna. Täna oleme riigi ja rahvana tugevamad kui kunagi varem, tegutsedes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahulepingu põhimõtetest lähtuvalt. Meie tänast välispoliitilist edu väljendab Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse – globaalse diplomaatia keskmesse,“ kinnitas välisminister Reinsalu ja lisas, et sellesse otsustajate ringi kuulumine tugevdab Eesti julgeolekut.

Praegust julgeolekupilti kirjeldades rõhutas välisminister tugeva transatlantilise sideme strateegilist vajalikkust. „Oleme veendunud, et tugev ja toimiv Atlandi-ülene koostöö ja lähedane liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika demokraatlike riikide vahel on hädavajalik nii meie kui kogu läänemaailma julgeoleku ja heaolu kindlustamiseks, aga ka laiema rahvusvahelise stabiilsuse tagamiseks.“

„Peame olema suutelised kaitsma ja edendama oma väärtusi ja põhimõtteid maailmapoliitika pikaajaliste arengute taustal,“ ütles välisminister, tuues näiteks Euroopa Liidu ja Hiina suhted. Tema sõnul on vajalik EL-i ja laiemalt liitlaste vaheline ühtsus ja ühiste poliitikate arendamine, et mitte killustuda globaalsete muudatuste pingeväljas.

Välispoliitilistest teemadest tunnustas Reinsalu Lähis-Ida rahuprotsessis toimunud olulist arengut seoses Ameerika Ühendriikide uue rahuplaani esitamisega ja rõhutas, et oluline on taasalustada dialoogi konflikti osapoolte vahel. „Ainult läbirääkimised võivad viia õiglase ja püsiva rahuni,“ ütles ta.

Välisministri sõnul peab Venemaa agressiivse välispoliitika foonil jätkuma Euroopa Liidu ja NATO senine poliitika suhetes Venemaaga. „Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva eel esitab Venemaa jõuliselt ajaloonarratiivi, mis eirab ajaloolisi fakte ja püüab muuta üldtunnustatud ajalookäsitlust,“ ütles Reinsalu. „Olukorras, kus Venemaa ei ole lõpetanud agressiooni naabrite vastu, on Lääne-Vene suhetes uue lehekülje pööramine mõeldamatu,“ kinnitas välisminister Eesti jätkuvat toetust Ukraina ja Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Rääkides meie regiooni majanduskeskkonna ja ühenduvuse edendamisest pani Reinsalu rõhku juunis toimuvale Kolme mere algatuse tippkohtumisele. Eesti on põhimõtteliselt valmis ühinema Kolme mere algatuse investeerimisfondiga ja eraldada selle käivitamiseks 20 miljonit eurot.

Konkreetsetest valdkondadest tõi välisminister välja näiteks arengukoostöö, mille tõhustamiseks on plaanis luua Eestis uus arengukoostöö agentuur. Samuti on oluline Eesti ettevõtjate toetamine välismaal. Selleks plaanib välisministeerium käesoleval aastal avada saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas ning käimas on konkurss Eesti majandusdiplomaatide leidmiseks Tokyosse, Torontosse, Genfi, Varssavisse, Riiga, Washingtoni, Abu Dhabisse ja Aafrikasse.

Lisaks rääkis välisminister oma kõnes Euroopa Liidu kliimapoliitikast, Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse taotlemisest, tugevast partnerlusest Ühendkuningriigiga ka peale Brexitit, regionaalsest koostööst Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti koostööformaadis (NB8) eesistujatena ning võitlusest ebaseadusliku rändega.

Kõne lõppsõnades rõhutas välisminister üle, et Eesti välisteenistus on kõrgel tasemel ja teenib igakülgselt Eesti huve. „Välispoliitika kõige olulisem vara on inimesed, kes töötavad igapäevaselt selle nimel, et aidata kaasa Eesti julgeoleku tagamisele, toetada Eesti ettevõtteid eksporditurgudel ning esindada ja kaitsta kodanike huve väljaspool riiki,“ sõnas ta.