LUGEMISSOOVITUS | „Miks emme vannub“ aitab mõista, et hoolimata kõigest on iga ema alati parim

Lihtsasti loetavalt kirja pandud teos aitab lugejal peategelasega samastuda. Täiskohaga tööle minev naine ootab oma kaaslaselt, et vastutus kahe lapse eest hoolitsemisel oleks jagatud võrdselt mõlema vahel, aga – nagu ikka! –, on mehel tööd liiga palju ja ta on hästi tähtis ega saa töölt kunagi puududa. Vastupidiselt naisele, kes peab alati kõik olukorrad lahendama. Kas pole mitte tuttav?

Ehkki tegu on ilukirjandusega, annab raamat küllaltki realistliku pildi sellest, millised on tänapäeva emade siseheitlused, tunded ja mõtted ning mida neilt oodatakse. Kuidas kõik teised teavad alati paremini, mismoodi me oma lapsi kasvatama peaksime ja mida kõike me valesti teeme.

Tõsielulised on ka olukorrad, kus naine tunneb, et pole piisavalt hea ema. Etteheited selle pärast, et lapsed vaatavad liiga palju telekat ja on ekraanide taga, söövad ainult makarone, ei kuula sõna ja jonnivad. Täiskohaga tööl käimine tekitab süütunnet, kuid samas võimaldab end tunda täisväärtusliku ühiskonnaliikmena – täiesti igapäevased tunded ja emotsioonid nüüdisaegse naise igapäevaelust, kus tuleb ennast jagada pere ja töö vahel.

Ometi aitab raamat meelde tuletada, et tegelikkuses on kõik hästi. Sa oled parim ema ka siis, kui su lapsed söövad ehk liiga palju makarone ja vaatavad natukene liiga palju telekat, sest kui sa neid armastad, neist hoolid ja annad kõige selle juures oma parima, ongi see täiesti piisav. Ükskõik, mida ühiskond sinust ootab või tahab.

Gill Sims on varem kirjutanud ka raamatu „Miks emme joob“.