Sel nädalal ajaloos: toimus sündmus, mis sai aluseks väljendile „tuupi tegema“

«Kui mõistus lõpeb otsa, võetakse appi käed,» kirjutab 7. veebruaril 1929 ilmunud Päewaleht teemakohase karikatuuri juures.

Nimelt toimus kaks päeva varem riigikogus Eesti parlamentismi ajaloo üks kõmulisemaid skandaale. Riigikogu liige Artur Tupits ärritus ja virutas minister Leopold Johansonile vastu vahtimist nii kõvasti, et ministril läksid prillid katki.Põhjuseks oli riigikogu staažikaima poliitiku, töö- ja hoolekandeministri ning haridusministri Leopold Johansoni kõne riigikogu kõnepuldis. Johanson väitis, et põllumeeste kogude liikmena riigikogusse kuuluva ning partei häälekandja Kaja peatoimetaja Artur Tupits on oma ajalehes teda laimanud. Tüliõunaks kujunenud artiklis seisis, et Johanson mitte vaid ei istu korraga kahel ministritoolil, vaid kulutab ka sõidurahasid kahe eest ehk mitte 120 000 senti, vaid 240 000 senti aastas. Johanson väitis, et sellest rahast on hoopis ülejääke, mis lisaeelarvega riigikassasse tagasi viidud. Artur Tupits jäi kindlaks, ei kõik kirjutatu vastab tõele.Sedaviisi kembeldes kulus riigikogus terve päev ja kired ei vaibunud ka hiljem. Päewalehe andmeil astus Johanson õhtul riietehoius Tupitsa juurde ja nentis: «Härra Tupits, see teist aus küll ei olnud.» Tupitsa vastulause peale kärgatas Johanson: «See on lihtsalt kaabaklus.» Ärritunud Tupits otsustas seepeale ministrile virutada. Esimene löök läks mööda, teise löögiga kukkusid Johansoni prillid põrandale. Minister oleks vastugi löönud, kui mehi poleks lahutatud. Sellest vahejuhtumist alates võeti kasutusele väljend «tupitsat tegema», mis hiljem mugandati väljendiks «tuupi tegema».