GALERII | Tartus toimus rahulepingu aastapäeva pidulik kontsertaktus (47)

„Tartu rahuleping mitte ainult ei vormistanud võitu juriidiliselt ja diplomaatiliselt, vaid pani aluse ka Eesti laiemale tunnustamisele iseseisva ja suveräänse riigina; rahvusvaheliste suhete subjekti, mitte objektina,“  kõneles president Kersti Kaljulaid pidulikul vastuvõtul. 

 Välisminister Urmas Reinsalu kinnitas oma kõnes, et Tartu rahu on kehtiv rahvusvaheline leping, mille alusel hakati Eesti Vabariiki tunnustama vaba ja iseseisva riigina ning mille ajaloolist tähendust diplomaatia ajaloos on raske ülehinnata. 

Reinsalu rõhutas oma kõnes Tartu rahulepingu artikkel kahes märgitud enesemääramisõiguse olulisust. „Tartu rahulepingul oli teedrajav tähendus maailma rahvusvahelise õiguse süsteemis, sest tegemist on esimese rahvusvahelise aktiga kogu maailmas, kus kasutati sõnaselgelt rahvuse enesemääramisõiguse mõistet,“ ütles välisminister.

Pidulikul kontsertaktusel andis välisminister esmakordselt välja ka Jaan Poska medalid, mis annetatakse isikutele, kes on kaitsnud Tartu rahu põhimõtteid maailmas sõna ja teoga.

Esimesed medalid said vabadusvõitlejad Enn Tarto ja Mart Niklus, kes kirjutasid 1979. aastal alla Balti Apellile. Dokumendiga nõuti Balti riikide annekteerimise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut. Poska medaliga tänati mehi, kes on oma teo ja sõnaga kaitsnud Tartu rahu kui Eesti õigusliku järjepidevuse alusdokumenti ja selle põhimõtteid.