OOTAB ÕIGET AEGA: «Seborga on nagu üks suur perekond, kus kõik tunnevad kõiki,» ütleb vürstinna Nina. Muu maailm Põhja-Itaalias asuvat külakest kui iseseisvat vürstiriiki veel ei tunnista.Foto: www.principatodiseborga.com
Inimesed
11. veebruar 2020, 10:30

PÕNEVAD AJAD: isehakanud vürstiriiki hakkas valitsema naine

Põhja-Itaalias asuv pisike Seborga külake peab end iseseisvaks vürstiriigiks juba viimased 56 aastat. Üsna hiljuti tõusis troonile uus riigipea – endise vürsti kaunis eksabikaasa.

Põhja-Itaalias asuv pisike Seborga külake peab end iseseisvaks vürstiriigiks juba viimased 56 aastat. Üsna hiljuti tõusis troonile uus riigipea – endise vürsti kaunis eksabikaasa.

Seborga ajalugu ulatub aastasse 954, mil Ventimiglia krahv andis benediktiini munkadele maad iseseisva tsistertslaste riigi rajamiseks. Praegu elab tillukeses vürstiriigis umbes 300 elanikku ning neil on oma lipp, vapp, hümn, raha, pass, autonumbrid ja – monarh. Kohalike kinnitusel sattusid nad kunagi Itaalia koosseisu suure vea tõttu ja nende lõppeesmärk on iseseisvusreferendumi korraldamine ning tõelise sõltumatuse välja kuulutamine.

Monaco külje alla jääv vürstiriik ärkas 1960ndatel taas ellu täiesti juhuslikult, kui aednik ja lillekasvataja Giorgio Carbone hakkas Seborga ajalugu uurima. Mees sattus ajaloolistele märkmetele, mis rääkisid väikeriigi müügist Sardiiniale 1729. aastal. Kuna ostu-müügilepingut ajalooannaalidesse ei kantud, on tehing järelikult kehtetu. Nii tekkiski Giorgiol mõte iseseisvusest ja rahvahääletusest. Üsna pea koondus tema ümber hulk poolehoidjaid, kes hakkas end pidama Itaaliasse mittekuuluvateks.

Edasi lugemiseks: