Helle Rudi 9. veebruar 2020 15:00
Oma esimesest külaskäigust Jaapanisse mäletab slackliner Jaan Roose, et tema eksootiline välimus tõmbas tähelepanu. «Mul olid juuksed siis välja kasvanud ja veidi pleekinud,» pakub ta põhjuseks.

Oma esimesest külaskäigust Jaapanisse mäletab slackliner Jaan Roose, et tema eksootiline välimus tõmbas tähelepanu. «Mul olid juuksed siis välja kasvanud ja veidi pleekinud,» pakub ta põhjuseks.

Ent heledad juuksed ei püüdnud üksnes pilke. Leidus neidki, kes tahtsid sportlasele pai teha. «Nende sõnul olevat mu juuksed sama pehmed kui koerakarvad,» naerab ta. Juhuslikult seisiski Jaan samal hetkel ühe koera kõrval, nii et võrdlusmoment oli omast käest võtta. «Tõesti oli samasugune,» muigab ta.

Kõik teevad samu trikkeJaapan ja selle pealinn Tokyo pole slackliner’ile sugugi tundmatu paik. Ta on seal käinud neli korda, sest umbes viiesentimeetrisel koormalindil trikkide tegemine on tõusva päikese maal populaarne spordiala, mida harrastavad võidu noored ja täiskasvanud. See tähendab, et laste kõrval teevad kaelamurdvaid trikke ka vanemad. «Liikumine on Jaapanis au sees. Ikka näed mõnda pintsaklipslast, kes lõunapausil lõuga tõmbab või venitab,» toob ta näite.Üheks menukuse põhjuseks peab Jaan seda, et slackline’i harrastamist veab kogukond. Näiteks tuuakse kord nädalas parki matid ja lindid, ja päev läbi käib suur harjutamine. «Ent võistlustel kipuvad kõik tegema samu trikke, sest enam ei hinnata erinevaid momente, vaid igal trikil on kindel punktiväärtus,» täpsustab ta. Selgeks õpitakse küll keerulised saltod, aga võib-olla ei osata kõige tavalisemat kõndimist, sest see on väärt vähe punkte. Kohtunikud jälgivad võistlust videolt, et midagi maha ei magataks. «Ega see kõige objektiivsem ole,» tõdeb Jaan.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad