Helen KõppFoto: Stanislav Moškov
Blogid
1. veebruar 2020, 12:00

HELENI BEEBIBLOGI | Kui avaldan enda kehast seksikaid fotosid, löön terve parve kärbseid ühe hoobiga! (59)

Minu tasakesi esialgu peidus olnud OnlyFansi konto torkas lõpuks ajakirjandusele silma ning pole mõtet seda ka salata – olemas ta mul on. Olen ma siis aru kaotanud, et sellisele meeletult liberaalse kuulsusega veebisaidile ka oma konto teha mõtlesin? Eks selgitangi lähemalt, mis mõtted mu peas keerlesid, et selle sammu astusin.

OnlyFans on selline koht, kuhu võib kasutaja lisada reaalselt kõike. Pole mingeid piiranguid nagu näiteks Instagramis. OnlyFansis on igal kasutajal oma leht, mille sisu näevad teised kasutajad üldiselt tasu eest. Ükskõik, mis selleks sisuks siis olla võib.

Seal võib olla sportlane, kes jagab raha eest oma parimaid treeningukavasid, juuksur, kes õpetab ilusamaid soenguid või meigikunstnik oma parimate töödega. Põhimõtteliselt võib sinna kõike lisada.

OnlyFans on saanud kuulsaks ka selle poolest, et sinna saab lisada seksuaalselt vabameelset sisu. Töid näevad ainult reaalsed siirad fännid, sest sealt saidilt kuvatõmmiste edastamine toob kaasa kahjutasu. Nii on see suurepärane koht inimestele, kes tahavad rohkem endast jagada. Märganud olen, et kui kellelgi on seal konto, siis eeldatakse, et just seksikaid pilte seal jagataksegi, kuigi see pole kuldreegel, et seda peab tegema.

Saadav tasu lisab ilmselgelt motivatsiooni ning ka võimalusi parema sisu tootmiseks. 

Igatahes ühel hetkel eelmise aasta lõpus nägin, et Instagrami story's teatas Marimumm endale OnlyFansi konto tegemisest. See millegipärast kohe tõmbas mu tähelepanu, kuigi ma isegi ei teadnud, mis asi see OnlyFans on. Uurisin ja puurisin selle veebisaidi kohta ning ei saanud üle ega ümber tugevast sisetundest, et ma lihtsalt pean sinna konto tegema. Eks ma ikka sain aru, miks sinna peaasjalikult konto tehakse, kuid see tundus isegi minusugusele natuke hullumeelse sammuna. Ega ma ei kiirustanud – mitu kuud mõlgutasin ainult mõtteid, arutasin ühe ja teise lähedasega seda ideed, kuid teostama ei hakanud. Surusin aga oma sisetunnet kurvalt alla.

Tõmban ligi seksuaalse sooviga mehi

Muide, millegipärast olen ma alati seksuaalse sooviga mehi ligi tõmmanud. Näiteks kui ma rase olin, saadeti mulle hunnikute viisi riistapilte päevas. Lisaks muidugi ka hunnikute kaupa detailseid kirju, kui seksikas ma olen ning just sel eesmärgil tahetakse minuga tutvuda. Raske oli nende kirjade juures just see, et need tulid etteteatamata ja mitteseksuaalsetel veebisaitidel.

Pidin enda meelest lugematu arv kordi teatama kusagil story'des, et ma lihtsalt pole seksist huvitatud. Lisasin täpsustavalt veel juurde, kuidas ma isegi ei armu eriti kergesti, olles demiseksuaal – mulle meeldib inimene seksuaalselt vaid siis, kui temaga tekib tugevam vaimne side. Mis ilmselgelt tähendab ka seda, et nende riistapiltide saatmine mulle ei täida mingit eesmärki. 

Õnneks need pildid vähenesid, aga mitte kirjad. Just hiljuti taipasin tegelikult situatsiooni tõsidust. Tegin Youtube'i video, mille tarvis palusin eelnevalt inimestel esitada anonüümseid küsimusi. Ning mis te arvate, mitu tükki olid kutsed seksimiseks? Üle poole küsimustest… kuid ma pole mitte kunagi elus osanud oma n-ö flirtivat külge enda kasuks ära kasutada. See muudab mind just kohmetuks!

Ma olen alati olnud väga monogaamne. Ausalt öeldes oli minu suurim soov luua endale noorelt perekond – leida inimene, kellega ma olen lähedane ning jään elu lõpuni kokku. Olen siis pereema ning tegelen teadusega. Mulle pole kunagi istunud erinevate partnerite omamine ning vabameelne seksuaalkäitumine, hoolimata sellest, et teised teismelised minu ümber seda harrastasid. Mina tahtsin olla ühe ja ainsaga elu lõpuni. Selline soov mul oligi. Eks see ole vist ka põhjus, miks ma ei suuda katkisest suhtest piisavalt kiiresti ära tulla. Ma loodan oma fantaasiale.

Nüüd on mulle kohale jõudnud, et mu fantaasia pole realiseerinud. Üks kehv suhe teise järel on mulle õpetanud, et elus tuleb ikkagi mõned õppetunnid läbida ning valu kaudu ikkagi loobuda suhtest, mis sind enam ei teeni ja olla õnnelikult üksi. Ning oma monogaamsuse ning demiseksuaalsuse tõttu olengi ma olnud elu jooksul kas suhtes või üksinda. Ning üksi selles mõttes, et ma ei naudi mingit vallalise seksi või muud möllu, sest see on minu jaoks täiesti mõttetu ja tühi. Üldse ei harrasta üheöösuhteid.

Kuid hoolimata sellest kõigest jätan ma vist küllaltki meela mulje. Huvitav miks? Ise arvan, et asi on minu liberaalses suhtumises. Ma olen olnud terve elu väga liberaalne näiteks oma keha näitamise vallas. Hoolimata sellest, et ma olen väga ebakindel olnud oma keha tõttu, ma üldse ei häbene seda. Mul on suhtumine, et keha on meil kõigil. Seetõttu olin ma ka ammusest ajast kõvasti seksikatel pildistamistel käinud – endal esiteks rõõm vaadata ning teiseks mulle täiega lihtsalt meeldib mingi roll võtta ning kunsti luua. Siiski kunagi ammu oli mul nende pildistamiste eesmärk hoida teoseid seni, kuni kohtan Härra Õiget, ning jagada pilte ainult temaga.

Kõige ilusam taies on inimese loomulik keha

Ma olen ka kunstiinimene. Ning kõige ilusam taies on inimese loomulik keha. See on ka põhjus, miks ma meelega ei eemalda pildilt tselluliiti ning rasedusarme – et ka teised näeks, et see on unikaalne, ning isegi mina, kellel on armid, ei häbene oma keha.

Kuid kui eluaegset suhet pole elu ette veeretanud, siis ei kehti minu puhul ka see totakas naist objektina kohtlev lause: "Naise keha on ainult oma mehele näitamiseks." Nii jäidki mul kõik need ilusad pildid ju täiesti kasutuseta!

Kuni järsku tekkis mul valgustus: kuna ma jätan meela mulje, perversseid kirju/pilte olen aegade algusest saanud, inimesed on ammu soovinud minu keha lähemalt näha ning mul on tahe näidata enda keha, siis miks mitte lüüa kõik see parv kärbseid ühe hoobiga? 

Vähe sellest – ma ei pea kartma vihkajaid, kuna ma ei usu, et ükski heiter raatsiks maksta minu konto jälgimise eest. Õnn majas!

Nii tegin konto ära ja jagasin seda korraks Instagramis. Endale üllatuseks kirjutas mulle mitmeid naisi, küsides lisainfot selle konto kohta. Mõned naised tegidki minu eeskujul sinna veel konto. Poleks osanudki oodata, et ka teistel võis sarnane soov olla!

Mul oli kohe süda nii rahul, et mul on koht, kus jagada seda, mida ma tahan! Lisaks tekkis ka suur motivatsioon jätkata oma elus nende plaanidega, mis olid unarusse jäänud. Ning üht suuremat minu plaani näevadki ainult sealsed jälgijad, seda ma ei jagagi kuskil mujal. 

Kavatsen seal samuti jagada ka kasulikke nippe, näiteks kuidas ma oma vormi olen saavutanud.

Praegu alles saab mu konto hoogu sisse, kuid varjama ma ka otseselt ei hakanud. Nii olingi nõus sellest meedias lähemalt rääkima. Kuid esialgu oli jah plaan natuke tasakesi seal nokitseda. Ahh, eks tulebki harjutada avalikkuse silme all iseendaks jäämist. Kui ma seal konto tegin, tundsin täiesti, kuidas saan iseendaks jääda. Kuid kui nüüd on paar uudist ilmunud mu ootamatust sammust, siis tekib jälle natuke selline pinge toodetava sisu suhtes. Siiski mul tuleb endale meelde tuletada – saidi nimi ongi ju OnlyFans, mis tähendab, et inimesed jälgivad seal mind minu pärast. Seega – kasulik eneseareng. Sada kärbest ühe hoobiga vist!