Karin Luts «Kunstnik» (1937, õli)
Kultuur
31. jaanuar 2020, 13:40

7 põnevat fakti: müts maha iseseisva naise ees

Kumu näitus «Eneseloomine» toob vaatajateni Eesti ja Soome parimate naiskunstnike loomingu. Kõiki neid naisi iseloomustas soov olla iseseisev, kuid meie peatume vaid mõnel neist.

Kumu näitus «Eneseloomine» toob vaatajateni Eesti ja Soome parimate naiskunstnike loomingu. Kõiki neid naisi iseloomustas soov olla iseseisev, kuid meie peatume vaid mõnel neist.

1. Karin Lutsu peetakse Eesti esimeseks feministlikuks kunstnikuks. Meeste ülikonda riietuv Karin suitsetas palju ja avaldas julgelt arvamust Eestis ning eksiilis elades. Kui kunstnik Pallases õppis, valitses seal väga meestekeskne mentaliteet. Naisi küll tudeeris, ent kunstnikena enamasti läbi ei löönud. Karin on suur erand, ent ka temal esines probleeme. Ta osales küll Pallase näitustel, ent ühingu liikmeks teda ei võetud. Ainus põhjus: ta oli naine.

2. Tove Jannsoni oskus enda eest seista pärineb tema kunstnikust emalt Signelt, kes pühendus kogu hingest naiste õiguste eest seismisele. Ent oma tütre pikaajalisest kooselust naisgraafik Tuulikki Pietiläga pidi Signe vaikima – ajad olid sellised. Kuigi kunstniku tegid ilmakuulsaks Muumitrollid, pidas naine end südames maalikunstnikuks. 1947. aastal lõi ta Helsingi linnavalitsuse hoonesse suured freskokompositsioonid.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99