Ülle Lichtfeldt peab kalliks paljusid paiku: „Minu kodud on mu vanemad, lapsed, lähedased.“

Ülle Lichtfeldtil täitub sel aastal Rakvere teatris 30 aastat. Et trupp on alatasa ratastel, uurisime näitlejannalt enne peatset esietendust, millised on tema lemmikpaigad. Nii tööga seotud kui ka need, mis endale hästi kallid.

Ülle: «Mulle meeldib teater ka siis, kui etendus läbi saab. Kui lavatehnikud on lava tühjaks teinud ja möödunud etendusest on tunda tolmu hõngu. Peas kajavad veel etenduses öeldud sõnad, hämar lava on uue mängu ootel. Publiku fuajees on mõnusast suminast järel õhus hõljuvat parfüümilõhna ja magusad konjakiaurud, vaikus.

Kaminatule soojusesTeistes teatrimajades on hea olla neis, mis on oma lava- ja saalimõõtudelt Rakvere teatriga sarnased. Esmaspäeviti, mil teatrites on puhkepäev, anname etendusi ehk kõige tihedamini Tallinnas või Tartus. Ja nii tunnemegi end väga koduselt Vanemuise väikeses majas ning Vene teatris.Ka kõik kultuuri- ja rahvamajad on läbi sõidetud. Need paigad teevad eriliseks inimesed, kes seal töötavad. Maja võib ju olla väike ja natuke väsinud ning vahel ka publikut vähe. Aga ahjud on köetud, kaminassegi tuli tehtud, perenaine naeratav. Laual ootavad võileivad või suured kausid soojade pirukatega ja värske kohvi aroom paneb suu vett jooksma. Sügav kummardus neile, kes seda tööd teevad, majadel hinge sees hoiavad.