UUDISHIMULIK: Nii, nagu Timos endas on olemas janu uute teadmiste järele, usub ta seda olevat teistel kaasmaalastelgi – see seletab nii Kuku raadio mälumängusaate kui ka mälumängu kui spordiala menu tervikuna.Foto: Stanislav Moshkov
Kultuur
29. jaanuar 2020, 15:40

Mälumängupisik utsitas „Tarkade klubi“ looma

«Päris kindlasti on see minu kõige õnnelikum saade,» kostab Kuku raadio «Tarkade klubi» saatejuht Timo Tarve. Eeloleval laupäeval läheb tema taktikepi all eetrisse 333. mälumängusaade.

«Päris kindlasti on see minu kõige õnnelikum saade,» kostab Kuku raadio «Tarkade klubi» saatejuht Timo Tarve. Eeloleval laupäeval läheb tema taktikepi all eetrisse 333. mälumängusaade.

Täpsuse huvides olgu märgitud, et tegelikult on «Tarkade klubi» ajalugu pikem. Saade sai alguse 1967. aastal Vikerraadios, 1992. aastal kolis Kuku raadiosse ja siis pidas väikest pausi.Mälumängupisikuga nakatunud Timole (40) ei andnud saate kadumine rahu. Ta mõtles välja uue formaadi ja tuletas seda peatoimetajale aeg-ajalt meelde. Alates 2013. aasta septembrist, kui saatele tekkis sobiv eetriaeg, on Tartu ja Tallinna omavaheline mõõduvõtt kõikvõimalikele küsimustele vastuseid leides jätkuvalt populaarne.

Lõuapoolikud köidavadMälumängusaate tagasitoomise üheks tõukeks oli see, et Timole endale meeldib kuulata, kui targad inimesed küsimusele vastust leides arutlevad. Ta teab, millest räägib, sest mälumängukogemusi mehel jätkub.Gümnaasiumis esimestesse mängudesse sattununa hakkas uudishimu kilva vastu süvenema. 1995. aastal võitis ta koos klassivendadega, kelledest üks on praegune «Tarkade klubi» sage külaline Jaan Pärn, ETV koolinoorte mälumängus «Ümber Euroopa» teise koha ja reisi Rootsi. Aastatega on auhindu lisandunud, reiside kõrval ka Harjumaa meistritiitel Keila võistkonna koosseisus.Esimest «Tarkade klubi» saadet mäletab Timo hästi. Osalejaid polnud sinna keeruline leida. Tallinna esindasid Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla, Tartut Jaan Pärn ja Indrek Paavle. «Nad olid kõik kindla peale minek, parajad lõuapoolikud,» selgitab Timo seda valikut. Julgus eetris kõnelda ja nalja visata, ka iseenda üle, on see, mis kuulajaid köidab. Just seepärast ei saa praegu paljud uskumatute teadmistega Taivo Risti vastu, kes on võimeline tõsimeeli oma vastastele seletama, et Potsataja ei ole kiskja. Taivole ei peeta paljuks pakkegi saata.Samuti mäletab mees, kuidas esimeses saates osalenud targad ei mõelnud välja taime, mida kultusfilmis «Mehed ei nuta» soovitas Voldemar Kuslapi kehastatud tegelane ühes stseenis Ants Lauterile korjama minna. Eriti seda ühte, «mis on kullerkupust pisut väiksem, selliste nooljate lehtedega, kannikesekarva õitega ja tal on palderjanile väga iseloomulik lõhn». Taimeks oli aas-käoking, mida tegelikult olemas ei ole.Küsimuste tegemine nii, et need võimaldaksid kuivade faktide esitamise kõrval nauditavat arutelu, sai Timole endale ning saate põhilisele küsimuste autorile Kivimäe kooli ajalooõpetajale Margus Pillaule näppu paari korraga. «Hea küsimus on see, kust inimene saab teada kolm fakti. Kaks küsimusest ja kolmanda vastusest,» lisab Timo.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99