Foto: Marilyn Jurman
Blogid
26. jaanuar 2020, 12:51

MARILYN JURMANI BLOGI | Pubekad võivad ilgelt närvidele käia (8)

Olen sellest piisavalt palju rääkinud, nii ei tule paljudele minu blogi lugejatele üllatusena, et teismelistel on minu südames eriline koht. Ma täpselt ei mäleta, kellele ma ütlesin, et mulle kohutavalt meeldivad teismelised ja ta vastas mulle, et sa oled siis vist ainukene inimene maailmas. Täitsa võimalik, et see oli keegi mu teismeliste joogagrupist. Ma saan sellest aru, miks ta nii ütles, sest  tõepoolest, pubekad võivad ka ilgelt närvidele käia.

Aga seda enam nad mulle meeldivad. Esiteks, kuna nad on peegel mulle endale – miks see või teine asi mulle närvidele käib. Ja teiseks ma mäletan väga hästi, mis tunne oli olla noor ja tunda, et mitte keegi ei mõista mind. Kolmas, mitte üldse vähem tähtsam põhjus on, et tegelikult on teismelised enamasti kõik ülihea südamega ja tohutult avatud armastusele ja mõistmisele. Lihtsalt nii paljud on katki ja tunnevad ennast üksinda. Lisa sinna juurde veel tohutu pinge, mis kaasneb koolitöödega, purunenud südamed ja vanemad, kellel ei ole aega ja ongi käes väliselt üle- või alareageeriv pubekas.

Levinud on ka arvamus, et miks ta siis ei tule ja ei räägi. Või miks ta siis ei küsi abi. Või hoopis, et miks ta lihtsalt maha ei rahune. See ei ole nii lihtne, kui keegi ei ole teismelistele õpetanud eneseväljenduse või rahunemise vahendeid. Koolis õpetatakse igasuguseid aineid, et saaksime väljaspool Eestit silma paista Pisa testide ja muu taolisega. Vaene noor arvab, et ainukene vajalik oskus ongi matemaatika või eesti keel, aga see, kuidas ma suhtlen, kuidas ma elus muidu hakkama saan või kui õnnelik ma olen – sellele ei pöörata eriti palju tähelepanu.

Kindlasti on koole, kus pööratakse rohkem tähelepanu, aga tihti on inimeseõpetuse tund ainus, kus see ehk jutuks tuleb. Ometigi ma arvan, et eneseregulatsioon, enda tunnetega toimetulek ja analüüsivõime võiksid olla sama tähtsad kui muud üldteadmised. Ja jooga on vähemalt üks võimalus neid vahendeid veidi õppida, ühendades hingamise ja liikumise eetiliste vaatluste ja enese tunnetuse analüüsiga.

Tihti loodetakse mingile lihtsale lahendusele – käiks õige ühel kursusel või ühes loengus, õpiks kõik selgeks ja siis edasi on imeilus elu. Vahel ehk võib nii juhtuda, kuid minu kogemus on, et elu on märksa dünaamilisem ja pidevas muutuses. Sellepärast ei toimi enamasti see, et korra keegi kuhugi kooli esinema kutsuda. See võib küll istutada seemne ja panna idanema mingi suurema loomingu, millest on kasu, aga täpselt nagu muude ainetegagi, on vaja ka joogat teha regulaarselt ja pikemalt, kui vaid mõni kuu. Ei eelda ju keegi, et matemaatika saab selgeks lihtsalt sellest, et korra aulas keegi seletas, mis ruutjuur on. Enda tunnete, meele ja keha regulatsioon ja tasakaal ei saa samuti ühe loenguga selgeks.

Tundub keeruline?

Tegelikult ei ole. Tegelikult me saame kokku, me hingame ja liigume. Seejärel me jälgime oma tundeid ja vajadusel sõnastame need. Õnneks on tänapäeva maailmas võimalik ka kodus ja läbi interneti ja raamatute ise ka edasi praktiseerida, kui seeme on nö idanema pandud.

Tänu mõnele usinale teismelisele oleme juba septembrist saadik kohtunud noortega joogas. Seega kui sa ei saa käia regulaarselt, siis muidugi tule kasvõi korra ja vaata, mis värk see teismeliste jooga on. Teisipäeviti ja reedeti kell 16.00.